Ida-Viru maakond

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ida-Viru maakond
Ida-Virumaa lipp Ida-Virumaa vapp
Pindala: 2972 km² (2017)[1]
Elanikke: 133 358 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 44,9 in/km²
Maakonnalinn: Jõhvi [a]

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa.

Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga.

Ida-Viru maakonnas on kaheksa omavalitsusüksust: neli linna ja neli valda.

Omavalitsus- üksus	Pindala (km²)	Rahvaarv (2018)	Rahvastiku- tihedus
Alutaguse vald	1465	4929	3,4
Lüganuse vald	599	8492	14,9
Narva-Jõesuu linn	411	4828	11,7
Toila vald	266	4807	18,1
Jõhvi vald	124	11 645	93,9
Narva linn	85	58 610	689,5
Kohtla-Järve linn	39	35 595	907,6
Sillamäe linn	11	13 406	1218,7

Alates 2022. aastast peavad Jõhvi ja Toila vald ühinemisläbirääkimisi eesmärgiga moodustada alates 2025. aasta oktoobrist kohalike omavalitsuste valimise järgselt uus, Jõhvi vald^[3][4].

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. Eestlasi oli neist 29 131 ehk 19,5%.^[5]

Omavalitsusüksustest olid 2021. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste enamusega Alutaguse (69,5%), Toila (64,3%) ja Lüganuse vallad (55,1%), lisaks Püssi linn (55,5%)^[6]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku (44,59% mehi ja 55,41% naisi). Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive −6,15‰. 19,65% elanikest oli eestlased ja 71,28% venelased. Eestlased elavad maal ja valdades, linnades (v.a Jõhvi) on aga venelased ja teised nn venekeelsed suures ülekaalus.^[7] Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr^[8] oli 12,3%. Rahvastikutihedus oli 50,4 in/km².^[9]

Ida-Viru maakonnas on seitse linna, üks alev, 11 alevikku ja 175 küla.

Linnad: Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe

Alevid: Kohtla-Nõmme

Alevikud: Erra - Iisaku - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka

Külad: Aa - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Lüganuse) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kahula - Kaidma - Kalina - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kiikla - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Laagna - Lemmaku - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Mõisamaa - Mäetaguse - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Päite - Pühajõe - Rajaküla - Rannapungerja - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Servaääre - Sirgala - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammetaguse - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Uniküla - Uusküla - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Vana-Sonda - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Viivikonna - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja.

Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond. Seal asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam, põlevkivi töötlevate ettevõtete seas paistab silma Viru Keemia Grupp. Narvas oli pikka aega olulisel kohal Kreenholmi riidemanufaktuur.

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.

Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgeim osa – Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik. Kõrgeimaks mäeks on tehislik Kohtla-Järve poolkoksimägi.

Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõrgeim ja pikim katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste oja suudmes asub Eesti kõrgeim, umbes 30 m kõrgune Valaste juga.^[10]

Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu – Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu järv. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.

Ida-Virumaal on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist). Ida-Viru maakonnas asub Eesti suurim järvedeala – Kurtna järvestik.

Maakonda veestavad 165 jõge, oja ja muud vooluveekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.

Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.

Ida-Virumaal asub Alutaguse rahvuspark.

Muinas-Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida-Viru aladel kaks.

• Alutaguse (Alentagh, vanade kaartide Alentakia)
• Askälä (Askælæ)

Alates 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid Ida-Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.

• Jõhvi (Gewi hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladel.
• Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati 13. sajandi algul Askälä munaskihelkonna aladele.
• Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati 13. sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladel, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara kihelkonna nime kannab 1623. aastast.
• Iisaku – kihelkonnana eksisteeris 1654–1774 eraldus Jõhvi kihelkonnast 1774 liideti Jõhvi ja Viru-Jaagupi kihelkonnaga – 1867 moodustati Iisaku kihelkond uuesti Vaivara, Viru-Jaagupi ja Jõhvi kihelkonna maale.

1917. aastal, pärast veebruarirevolutsiooni, viidi Narvas läbi rahvahääletus ning hääletuse tulemusel liitus senini Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga.

1918. aasta detsembris moodustas 29. novembril Narvas moodustatud Eesti Töörahva Kommuun Narva linna ümbritsevast 14 vallast Narva maakonna.

1920. aastal, pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu liideti Tartu rahulepingu alusel Virumaaga Narva jõest ida pool asunud maa-alad, kus moodustati 3 valda: Karjati vald (venepäraselt Skarjatina vald) (vene keeles Скарятинскaя), Kose vald (vene Козельскaя) ja Narva vald.

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna osas 19 valda.

Auvere-Joala – vallavanemad A.Reinsalu, M. Lausa, Erra – K. Innos, Iisaku – A. Aru, J. Teder, Illuka – E. Sibrik, A. Tammjärv, Järve – Al. Kallaste, J. Peedo, Jõhvi – A. Leitmaa, A. Sarap, Kalvi – J. Ruberg, L. Samel, Kohtla – A. Kaup, J. Rooden, Kose – T. Jõgi, A. Vene, Maidla – Ed. Ilves, K. Janberg, Mäetaguse – J. Reimand, R. Kirs, Narva – N. Raja, R. Seinkivi, Peetri – G. Johannes, H. Solom, Püssi – Joh. Eero, A. Soosaar, Skarjatina – N. Vlassovski, H. Randla, Tudulinna – T. Luhamaa, J. Taimsaare, Vaivara – V. Annus, H. Toom, Vasknarva – J. Käsperov, R. Peremet, Voka – E. Vöörmantsik, H. Uus.

Pärast 1939. aasta vallareformi säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri, moodustati: Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva vald.

Valdade ümbernimetamisega alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimede eestistamist: Knjaz Selo (vene keeles Князь-Село) – Kuningaküla, Verhneje Selo (Верхнее Село) – Permisküla, Sõrenets (Сыренец) – Vasknarva, Skarjatina Gora (Скарятина Гора) – Karjati, Stepanovšina (Степановщина) – Kalda, Djuk (Дюк) – Kalaküla, Perevolok (Переволок) – Perve, Skamja (Скамья) – Kambi, Kuritšek (Куричек) – Kurundi, Vtoraja (Втроя) – Raja, Zaborovje (Заборовье) – Tagametsa, Radoveli (Радовели) – Raadvere, Zagrivje (Загривье) – Vabaküla, Konduši (Кондуши) – Koidu, Mokredi (Мокреди) – Metsa, Kukin ja Malentsovo (Кукин берег и Маленцово) – Aru.

Kuni 1949. aastani oli ühtne Viru maakond. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva-tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vald olid Tartumaa osa.

24. novembril 1944 eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja vald, Piiri vald ja Narva vald) ja viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Selle aluseks oli Johannes Vares Barbaruse avaldus ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus.

Aastal 1949 eraldati maakonna idaosa omaette Jõhvi maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.

26. september 1950 moodustati Jõhvimaast Kiviõli rajoon 855 km², Jõhvi rajoon 1785,6 km² ja Narva linnapiirkond. Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkonnaga liideti Mustvee rajooniga 1047 km².

Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Virumaa kuulus Tallinna oblastisse. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti. Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala läks vastmoodustatud Kohtla-Järve linnapiirkonna koosseisu. Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla-Järve linnapiirkonnale, mille pindala oli nüüd 2587,6 km².

Aastal 1964 nimetati Kohtla-Järve linnapiirkond Kohtla-Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla-Järve rajooniga Kohtla-Järve rajooni pindala 3186,7 km². 1. jaanuaril 1990 moodustati senise Kohtla-Järve rajooni piirides Kohtla-Järve maakond,^[11] mis nimetati sama aasta märtsis ümber Ida-Viru maakonnaks.^[12]

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Ida-Viru maakonda järgmised haldusüksused:^[13]

• linnad: Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe
• vallad: Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna, Vaivara vald.

2005. aastal ühines Jõhvi linn Jõhvi vallaga ning 2013. aastal Püssi linn ja Maidla vald Lüganuse vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linn ning Alutaguse, Lüganuse ja Toila vald. Haldusreformieelsetes piirides säilisid Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Jõhvi vald. Haldusreformi järel kuuluvad seni Ida-Viru maakonda kuulunud Aseri valla alad Viru-Nigula valla koosseisus Lääne-Viru maakonda ning Avinurme ja Lohusuu valla alad Mustvee valla koosseisus Jõgeva maakonda.^[14]

• Ida-Viru maavalitsus
• Jõhvi maakond
• Jõhvi rajoon
• Kiviõli rajoon
• Kohtla-Järve rajoon
• Virumaa
• Ida-Virumaa teenetemärk

• "Ida-Virumaa rahvakultuurist" Infotrükk, 1992
• "Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis" 2001
• Jaan Masing "Ida-Virumaa matkajuht" BeTeGe, 2005
• Alo Särg "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, 2006
• "Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt" MTÜ Kultuuriveski, 2008
• "Puhkus Ida-Virumaa looduses" Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2008

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ida-Viru maakond

• Ida-Viru maakonna turismiinfo
• Ida-Virumaa portaal
• Ida-Viru maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis