Ida-Aafrika kiltmaa
Ida-Aafrika kiltmaa on kiltmaa Aafrika idaosas, mis hõlmab suurt piirkonda Etioopia mägismaast põhjas kuni Njassa järve põhjaotsani lõunas ning Kongo jõe nõost läänes India ookeani rannikutasandikeni idas. Kiltmaa pikkus on 1750 km, laius on 1400 km. Ida-Aafrika kiltmaa territooriumil paiknevad täiesti või osaliselt Keenia, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia, Malawi.
Kiltmaa kõrgus on 500–1500 m, lääneosas on Ruwenzori mäed (Margerita mägi, 5109 m) ja Virunga massiiv. Lõuna pool paiknevad Mitumba mäed (3305 m). Kiltmaa kirdeosas asuvad vulkaanid Elgon (4221 m), Kenya (5199 m), Meru (4566 m), Kilimanjaro (5895 m), keskel asub Ngorongoro vulkaani kaldeeraga Kratri kiltmaa. Ida-Aafrika kiltmaal asub Ida-Aafrika alanguvööde, kuhu kuulub murrangute ja alangute (riftide) ahelik.
Kiltmaa koosneb vanadest kristalsetest ja noortest vulkaanilistest kivimitest. Piirkond on väga seismiline, toimub vulkaanipurskeid.
Kiltmaa piirkonnas on kivisöe, fluoriidi, polümetalli maagide ja haruldaste metallide leiukohad, vääriskivid ja teemantidega Mwadui diatreem.
Ida-Aafrika kiltmaalt saavad aluse Aafrika suurimad jõed Niilus, Kongo jõgi ja Sambesi; seal asuvad suured järved Viktoria järv, Edwardi järv, Tanganjika järv, Turkana järv. Kõrgemate mägede tippudes on liustikud.
Kiltmaa paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kliima on palav ja ajuti niiske.
Ülekaalus on savanni hõredad metsad ja põõsastikud. Mägedes on levinud niisked troopilised metsad, lähisalpi- ja alpiniidud.
Ida-Aafrika kiltmaal asuvad muu hulgas Virunga ja Serengeti rahvuspark.
Kiltmaad uurisid 19. sajandi teisel poolel Euroopa maadeuurijad John Hanning Speke, Richard Francis Burton, James Augustus Grant, David Livingstone, Henry Morton Stanley.