Hiina kunst

Hiina kunsti arengust on olemas täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks seda on India või Aafrika kunstist, sest hiinlased on juba ammu ja teadlikult jälginud kunsti arengut. Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuur pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism.

Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tuši- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat.

Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür (nt Suur Hiina müür). Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.

Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjalivalik on väga lai – keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. Terrakota sõdalased on üks näide skulptuurist.

Väga kõrgetasemeline on Hiinas tarbekunst. Peamised alad olid metallehistöö, nikerdused, tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan.