Henry I

Henry I (Beauclerc, sündinud 1068 või 1069, surnud 1. detsembril 1135) oli Inglismaa kuningas 1100–1135 ja Normandia hertsog (1105–1135).

William Vallutaja noorim poeg, Henry I sai Inglismaa kuningaks pärast oma vanema venna William II surma, kuulutades end kuningaks (2. augustil 1100) enne vanemat venda Robert Curthoset. Robert Curthose tungis Normandiast Inglismaale, kuid järgnenud võimuvõitluses kaotas Henry I ja pärast Tinchebrai lahingu (1106) kaotust Normandias, oli järgmised ja oma elu viimased 28 aastat vangistuses.

Henry I valitsusajal arenes riigivalitsemine. Ta kindlustas ka Inglismaa kuningriigi põhjapiiri, abielludes Šotimaa kuninga Edgari õe Edithiga.

Henry I ainus poeg ja pärija William hukkus 1120. aastal laevaõnnetuses ning ainus seaduslik pärijanna oli, Henry I surma järel (1135), Williami tütar Matilda, kes oli abielus (1114) Püha Rooma Keisririigi keisri (1106–1125) Heinrich V-ga. Võimalus, et trooni pärib mittemeessoost pärija, võimaldas võimu haarata Matilda tädipojal, William Vallutaja tütre Blois' krahvinna Adela pojal Stephenil.

11. novembril 1100 abiellus Henry I Edithiga, kes oli Šotimaa kuninga Malcolm III tütar. Et vältida Normandia parunite viha, muutis Edith oma nime Matildaks. Henryl ja Matildal oli kolm last.

29. jaanuaril 1121 abiellus Henry Adelizaga, kuid sellest abielust lapsi ei sündinud.

• Euphemia (sünd. ja surn. juunis 1101)
• Matilda (veebruar 1102 – 10. september 1167), kes oli abielus (1114) Püha Rooma Keisririigi keisri (1106–1125) Heinrich V-ga ja hiljem (1128) Anjou krahvi Geoffroy V-ga.
• William (1103 – 25. november 1120)

Abieluväliselt oli Henry I-l 20–25 last ning laste emade tuvastamine on raske, kuna tal oli väga palju armukesi. Kõigist Inglismaa monarhidest oli just temal kõige rohkem sohilapsi.