Heinrich V (Mecklenburg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2020) |
Heinrich V hüüdnimega Rahumeelne (3. mai 1479 – 6. veebruar 1552) oli valitsev Mecklenburgi hertsog Mecklenburg-Schwerini piirkonnas, hertsog Magnus II ja tema naise Sophie poeg.
Heinrich valitses alates 27. detsembrist 1503 üheskoos oma vendade Erich II ja Albrecht VII ning oma onu Balthasariga. Balthasar suri 16. märtsil 1507 ja Erich 22. detsembril 1508, mõlemad ilma pärijateta, seega Heinrich ja Albrecht said endile kogu maa. Esialgu valitsesid nad üheskoos. Albrecht tahtis korduvalt Mecklenburgi territooriumit jaotada ja selles lepiti kokku 7. mail 1520. Leping sätestas, et Heinrich valitseb Schwerinis ja Albrecht Güstrowis, ilma riiki de facto jagamata.
Vendade Heinrichi ja Albrechti valitsemisajal käivitas Martin Luther reformatsiooni, mis leidis Mecklenburgis kiiresti toetajaid. Luterlikku doktriini jutlustati siin enam või vähem avalikult juba 1523. aastal ja võibolla isegi varem. Hertsog Heinrich toetas uut doktriini algusest peale, esialgu väga ettevaatlikult, kuid üha avatumalt pärast Augsburgi riigipäeva 1530. aastal. Ta pidas alates 1524. aastast Lutheriga kirjavahetust ja Luther saatis talle õpetajaid ja jutlustajaid.
Heinrich ühines Torgau Liiduga 12. juunil 1526 ja 1532. aastal tuli ta lõpuks avalikult välja kui Lutheri toetaja. Loomulikult sundis tema ametikoht andma uuele õpetusele kindla välise ja sisemise korralduse, mistõttu palus ta superintendent Johann Rieblingil, keda Luther talle 1537. aastal soovitas, koostada kirikukord, katekismus ja agenda. Ülejäänud valitsemisaja jooksul oli ta hõivatud luterliku kiriku korraldamisega.
Pärast Lutheri surma puhkes Saksamaal ususõda. Kuid Heinrich ei osalenud; kuigi ta oli protestantlik vürst, ei olnud ta Schmalkaldeni liidu liige. Ta seisis vastu keiser Karl V poolt 1548. aastal Augsburgi interimi kehtestamisele. Heinrich kiitis heaks Mecklenburgi seisuste 1549. aasta juuli otsuse, mis tunnustas avalikult luterlikku doktriini. Varsti pärast seda, 6. veebruaril 1552, suri ta jumalakartliku ja rahumeelse vürsti mainega.
Abielud ja lapsed
[muuda | muuda lähteteksti]Heinrich oli abielus kolm korda. Esiteks abiellus ta 12. detsembril 1505 Brandenburgi kuurvürsti Johann Cicero tütre Ursulaga. Nad said kolm last:
Heinrichi teine abielu 12. juunil 1513 oli Pfalzi kuurvürsti Philippi tütre Helenega. Nad said kolm last:
- Philipp (1514–1557)
- Margarethe (suri 1586)
- Katharina (suri 1586)
Heinrichi kolmas abielu (14. mail 1551) oli Saksi-Lauenburgi hertsogi Magnus I (Saksi-Lauenburg)Magnus I tütre Ursulaga. See abielu oli lastetu.
| Eelnev: Balthasar ja Magnus II |
Mecklenburgi hertsogid 1503–1520 koos Albrecht VII 1503–1520 Erich II 1503–1508 Balthasariga 1479–1507 |
Järgnev: Albrecht VII |
| Järgnev: ise kui Mecklenburg-Schwerini hertsog | ||
| Eelnev Albrecht VII ja ise kui Mecklenburgi hertsogid |
Mecklenburg-Schwerini hertsog 1520–1552 |
Järgnev Johann Albrecht I |