Harilik äädikakärbes
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Äädikakärbes (perekond). |
| Harilik äädikakärbes | |
|---|---|
 Harilik äädikakärbes | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Kuuejalgsed Hexapoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Sugukond |
Kõdukärblased Drosophilidae |
| Triibus |
Drosophilini |
| Perekond |
Äädikakärbes Drosophila |
| Liik |
Harilik äädikakärbes |
| Binaarne nimetus | |
|
Drosophila melanogaster Meigen, 1830 | |
Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi. 20. sajandi teisel poolel oli harilik äädikakärbes kõige levinum mudelorganism arengubioloogias.
Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes saadeti 20. veebruaril 1947 Maa orbiidile.
Etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna Drosophila pärineb ladina keelest ja tähendab 'kaste armastaja'. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste", "niiskus" ja φίλος, phílos, "armastav".[1]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Drosophila liike leidub kogu maailmas. Neid võib leida kõrbetes, troopilistes vihmametsades, linnades, soodes ja mägedes. Kõige rohkem on liike troopilistes piirkondades. Mõned põhjapoolsemad liigid hiberneeruvad. Äädikakärbsed paljunevad lagunevates taimedes ja seentes. Vastne toitub mädanevas puuviljas ja juurviljas leiduvatest bakteritest ning pärmist. Mõned Drosophila liigid, sealhulgas D. melanogaster, D. immigrans ja D. simulans, on oma eluviisilt tihedalt seotud inimestega ning on tuntud koduliikidena.[2]
Füsioloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Äädikakärbsel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuronit, mis kannavad oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse iga lõhna puhul erinevalt. Kõik elektriimpulsid jõuavad umbes 2000 neuronisse, mida nimetatakse Kenyoni rakkudeks. Igat erinevat lõhna tajudes aktiveerub äädikakärbsel 2000 neuronist umbes 5%.[3]
Genoom
[muuda | muuda lähteteksti]Hariliku äädikakärbse genoom sisaldab 4 paari kromosoome: X/Y paar ja kolm autosoomi 2, 3 ja 4. Neljas kromosoom on väike, punktikujuline; X/Y (või esimene), 2. ja 3. kromosoom on metatsentrilised. Genoom koosneb umbes 132 miljonist aluspaarist ja sisaldab liigikaudu 13 792 geeni.[4] Praeguseks on nende genoom täielikult sekveneeritud ja annoteeritud.[5] Hariliku äädikakärbse karüotüüp (2n) sisaldab 8 kromosoomi.[6]
Areng ja embrüogenees
[muuda | muuda lähteteksti]Diploidsel äädikakärbsel on 2 sugukromosoomi – XX ja XY, lisaks 3 paari autosoome (AA – A näitab ühte haploidset autosoomide kogumit, 2A diploidset). Soo määrab X-kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel on see suhe 0,5 (1X:2A) ning normaalsetel emastel 1,0 (2X:2A). 2X:3A ning 3X:4A puhul jääb suhe 0,5 ja 1,0 vahele ning arenevad mõlemad sootunnused (intersex), 2X:4A puhul on suhe 0,5 ning kärbes on isane. Põhiline geen, mille avaldumine mõjutab sugu, on X-liiteline geen Sxl. Kui X:A suhe on suurem või võrdne ühega, on Sxl geen aktiivne ja sügoodist areneb emane kärbes; kui see suhe on väiksem või võrdne 0,5-ga, on geeni avaldumine alla surutud ja järglased tulevad isased. Juhul kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu.[7]
| X-kromosoomid | Autosoomid | Suhe X:A | Sugu |
|---|---|---|---|
| XXXX | AAAA | 1 | Normaalne emane |
| XXX | AAA | 1 | Normaalne emane |
| XXY | AA | 1 | Normaalne emane |
| XXYY | AA | 1 | Normaalne emane |
| XX | AA | 1 | Normaalne emane |
| XY | AA | 0.50 | Normaalne isane |
| X | AA | 0.50 | Normaalne isane (steriilne) |
| XXX | AA | 1.50 | Metaemane |
| XXXX | AAA | 1.33 | Metaisane |
| XX | AAA | 0.66 | Intersugu |
| X | AAA | 0.33 | Metaisane |
Äädikakärbeste kasvatus
[muuda | muuda lähteteksti]Äädikakärbsed on oma kiire paljunemise tõttu väga populaarne sööt terraariumiloomadele. Nende kasvatamine toiduks on eriti oluline kahepaiksete ja roomajate pidamisel. Söödana on kõige levinum äädikakärbse tiibadeta vorm, sest neid on lihtsam püüda. Harilikku äädikakärbest kasvatatakse mõnikord ka akvaariumikalade toiduks.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ D. Harper (2001–2016 (vaadatud 27.11.16)). "The Online Etymology Dictionary".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ C. Miller ((vaadatud 27.11.16)). "Drosophila melanogaster".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Sanjoy Dasgupta, Charles F. Stevens, Saket Navlakha (9. november 2017). "A neural algorithm for a fundamental computing problem". Science (inglise keeles). American Association for the Advancement of Science. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2017.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "NCBI (National Center for Biotechnology Information) Genome Database". 2011 (vaadatud 27.11.16).
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ D. Halligan, P. Keightley (2006 (vaadatud 27.11.16)). "Ubiquitous selective constraints in the Drosophila genome revealed by a genome-wide interspecies comparison".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ E. Rasch, H. Barr, R. Rasch (1971). "The DNA content of sperm of Drosophila melanogaster". Chromosoma 33: 1–18.
{{netiviide}}: puuduv või tühi|url=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ C. Bridges (2000 (vaadatud 27.11.16)). "Triploid intersexes in Drosophila melanogaster". Science. 1921;54:252–254.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Devin Edmonds. "Fruit Flies". Amphibian Care. Vaadatud 07.03.2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilik äädikakärbes andmebaasis eElurikkus
http://novaator.err.ee/259874/lugeja-kusib-kust-tulevad-aadikakarbsed
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Harilik äädikakärbes |