Hardeknud I

Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas. Bremeni Adami järgi oli Hardeknud muudes allikates mitte esineva kuninga Sveini poeg, kuid saaga "Ragnarssona þáttr" järgi oli tegemist hoopis poolmütoloogilise viikingipealiku Sigurðr ormr í auga pojaga (kes omakorda oli legendaarse Ragnar Lodbroki poeg).

Saksamaalt Bremeni peapiiskopkonna ajalugu kirja panema tulnud vaimuliku Bremeni Adami järgi vallutasid pealik Olafi poolt juhitud rootslased 890. aastatel Taani ning tõukasid troonilt kuningas Helge. Koos oma kahe poja, Gyrdi ja Gnupaga võttis ta kuningriigis relvade abil võimu^[1] ning nad valitsesid riiki koos, pannes aluse Taanit valitsenud Olafi dünastiale. Bremeni Adami järgi valitses seejärel riiki Gnupa ning Taani ülikute soost naise Asfridi poeg Sigtrygg. Tema põlvnemist Gnupast ja Asfridist tõendavad ka kaks Schleswigis asuvat ruunikivi, mille ta ema lasi pärast tema surma püstitada.^[2]

Adam jutustab, et pärast seda, kui Sigtrygg oli riiki Bremeni peapiiskopi Hogeri ametis olemise ajal (909–915/917) lühikest aega valitsenud, saabus Northmannia nime kandnud kohast kuningas Sveini poeg Hardeknud. Ei ole selge, millisele piirkonnale Adam selle kohanimega viitab, kuid oletatakse, et tegemist võis olla kas Norra, Normandia (mille Taani viikinglid olid vahetult enne seda koloniseerinud) või isegi põhja pool asunud Jüütimaaga. Hardeknud tõukas noore kuninga Sigtryggi kohe troonilt ning valitses seejärel riiki ilma mingi vastupanuta ligikaudu 30 aastat. Kuid Saksimaa Vestfaali osas asunud Corvey kloostris elanud kroonik Widukindi poolt kirja pandud sakside kroonika järgi alistas Saksa kuningas Heinrich I aastal 936 Taani kuninga Chnuba ning sundis ta ristiusku astuma.^[3] Samamoodi jutustab Gnupa lüüasaamisest (kuid seda Gorm Vana käe läbi) ka Heimskringla kuningasaaga Olav Tryggvasonist rääkiv osa.^[4] Mõned ajaloolased (nt Storm) näevad neis ridades märki sellest, et Sigtryggi isa Gnupa valitses vähemalt osa Taanist veel palju aega pärast seda, kui ta Bremeni Adami kroonika järgi enam võimul ei olnud.

Ainsad tähtsamad Taani Hardeknudist rääkivad allikad on Bremeni Adami kroonika kaks punkti (1,52 ja 1,55).

Punkt 1,52: vanimas käsikirjas kuningas Sveini poeg, Hardegon, mida hiljem muudeti: kuningas Sveini poeg, Harthacnut ning ka kuningas Sveini poeg, Athelstan.^[5]

Punkt 1,55: sellele ajale omane topeltnimi Hardecnudth Vurm, mis hiljem muutus: Hardecnudthi poeg, Vurm või ka Athelstan Vurm.^[5] Ajaloolased on üldiselt ühel nõul, et Vurm (eesti keeles "uss" või "madu") on Taani nime Gorm vaste saksa keeles, ning see omakorda teeb võimalikuks tõlgendused, et Hardeknud ja Gorm olid algselt üks ja sama isik. Punktis 1,56 on kirjas, et eespool mainitud kuningas Heinrich I ründas Vurmi. Tegemist on aastal 934 toimunud rünnakuga ning Widukindi järgi oli tegemist Taani kuninga Chnubaga.

Kuigi Adam nimetab oma allikana kuningas Svend II Estridseni, ei välista see siiski temapoolse eksimuse võimalust. Tema kirjutatud ajalugu sisaldab ka muid väiteid, mis on ajaloolaste poolt kas kõrvale heidetud või ebatõenäoliseks arvatud.

Saaga "Ragnarssona þáttr" jutustab Ragnar Lodbroki poegade tegudest ning seostab neid ka genealoogiliselt Skandinaavia kuningriikide hilisemate valitsejatega. Selle allika järgi oli Hardeknudi isa Sigurðr ormr í auga ("Sigurðr uss silmas"). Õpetlaste seisukohad lähevad aga selles osas lahku, kas pidada kangelaslugudest rääkivates allikates leiduvat materjali ajaloo ja genealoogia usaldatavateks allikateks või mitte.

Hiljem kirjutatud ning legendide poolt mõjutatud Saxo Grammaticuse teoses "Gesta Danorum" esineb Hardeknud nimega Knud. Teda kirjeldatakse kui Ragnar Lodbroki poja Eriku ja Harald Klaki lapselapse Gudormi poega. Saxo kroonika järgi kasvatas Hardeknudi üles mees, kelle nimi oli Ennignup (oletatakse, et tegemist on Saxo tõlgendusega nimest Gnupa), kuid ta ei võtnud kunagi vastu ristiusku.

Aastal 2011 Inglismaal Silverdale'is leitud aardesse kuulus ka üks hõbemünt, kuhu oli märgitud nimi Airdeconut – nime Hardeknud inglispärane variant. Hõbeaare on dateeritud orienteeruvalt aega, mil Hardeknud elas.