Hope Lange

Hope Elise Ross Lange (28. november 1933 Redding, Connecticut – 19. detsember 2003 Santa Monica, California) oli Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja.

Broadwayl alustas ta näitlejakarjääri juba lapsena. Filmidebüüdi tegi ta 1956. aastal filmis "Bussipeatus" ("Bus Stop"), kus üht peaosa mängis Marilyn Monroe.

1957. aastal oli Lange nomineeritud Selena Crossi rolli eest filmis "Peyton Place" parima naiskõrvalosatäitja Oscarile ja Kuldgloobusele. Tema teised tuntumad rollid olid koos Robert Wagneriga filmis "The True Story of Jesse James" (1957), koos Montgomery Cliftiga filmis "Noored lõvid" ("The Young Lions"; 1958), koos Suzy Parkeri ja Joan Crawfordiga filmis "The Best of Everything" (1959), koos Elvis Presleyga filmis "Wild in the Country" (1961), koos Glenn Fordi ja Bette Davisega lavastaja Frank Capra viimases filmis "Pocketful of Miracles" (1961), õudusfilmis "Elm Streeti luupainaja 2: Freddy kättemaks" ("A Nightmare on Elm Street 2: Freddy's Revenge"; 1985) ning David Lynchi filmis "Sinine samet" ("Blue Velvet"; 1986), kus tema roll oli Laura Derni kehastatud tegelaskuju ema.

Alates 1960. aastate teisest poolest mängis ta paljudes telefilmides ja mitmes telesarjas. Aastatel 1969 ja 1970 võitis ta kahel aastal järjest Primetime Emmy auhinna Carolyn Muiri rolli eest situatsioonikomöödias "The Ghost & Mrs. Muir".

Ta oli abielus kolm korda. Aastatel 1956–1961 oli ta abielus näitleja Don Murrayga ja 1963–1971 filmilavastaja Alan J. Pakulaga. Abielust Murrayga sündis kaks last.

• Hope Lange andmekogus IMDb (inglise)