Kudina mõis
Kudina mõis (saksa keeles Kudding) oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas. See oli ajaloolise Kudina valla keskus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kudina mõisat on kirjalikes allikates esmamainitud 1447. aastal. Liivi sõja järel oli mõis Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark ehk riigimõis[1].
17. sajandil kuulus mõis perekond von Taubedele, 18. sajandil Rosenkampffidele, kuni 1793. aastal omandas Kudina ja Jõe mõisa Magnus Johann von Bock, 1823. aastal krahv Viktor von Manteuffel, 1830. aastal Ernst Gotthard von Manteuffel (1801–1880), 1880. aastal tema pärijate ja 1882. aastal pärandavara jagamise lepinguga Ernst von Manteuffeli ainuomandisse. Mõisa viimased omanikud enne riigistamist 1919. aastal olid Manteuffelid.
Mõisaansambel
[muuda | muuda lähteteksti]Park
[muuda | muuda lähteteksti]Pargi tagumises osas on Endel Taniloo 1959. aastal loodud suur skulptuurigrupp "Leinav rahvas". Monument on pühendatud Teise maailmasõja ohvritele (NSV Liidu poolel sõdinuile).[2]
Rahvapärimus
[muuda | muuda lähteteksti]Hõbeväravatega järv
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvasuu rääkivat, et hõbeväravatega järv Kudina mõisa Tuuleveski mäe all olla järv, millel hõbe- (teisend: raudväravad) väravad ees olla. Kui need lahti teha, siis uputaks järv terve Kudina mõisa ära. Korra tahtnud üks juut neid ära osta (teisend: ära varastada), aga Kudina mõisa omanik ei ole lubanud [3].
Õnnetu armastus
[muuda | muuda lähteteksti]Üks Kudina mõisaga seotud lugudest puudutab Saare mõisa. Saare mõisa aadlipreili Olga olevat Kudina mõisa aednikku armunud. Noored olevat tahtnud abielluda ja koos ühist elu alustada, kuid Olga perekond, eriti ema, oli sellele tugevalt vastu. Suures meeleheites jalutas Olgal ühel suvehommikul Saare järve äärde, sõitis paadiga järve keskele ning lõpetas oma elu. Olga isal krahv Mannteuffelil õnnestus tütre surnukeha järvest välja tuua. Krahv rajas järve kadale metsa sisse perekonna kalmistu, kuhu on peale Olga maetud ka krahv ise, tema abikaasa ja õde.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
- ↑ Kudina vennashaud
- ↑ folklore.ee
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 150-151.
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 277 [1].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kudina mõis |
- Kudina mõis (Maarja-Magdaleena khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- Kudina mõis Eesti mõisaportaalis
- Kudina mõis muinsuskaitseameti arhiivis
Kirik: Maarja-Magdaleena
Pastoraat: Maarja-Magdaleena kirikumõis
Peamõisad: Jõe mõis | Kaiavere mõis | Kudina mõis | Saare mõis | Vara mõis
Kõrvalmõisad: Alajõe mõis | Kaarli mõis | Kuusiku mõis | Vanamõisa mõis | Ätte mõis
Karjamõisad: Kadrina mõis | Kose mõis | Lilu mõis | Mäkaste mõis | Nigula mõis | Pataste mõis | Rahivere mõis | Toolamaa mõis