Krüsanteem

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Krüsanteem
Violetne krüsanteem Chrysanthemum morifolium
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantaae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Astrilaadsed Asterales
Sugukond	Korvõielised Asteraceae
Perekond	Krüsanteem Chrysanthemum

Krüsanteem (Chrysanthemum) on taimeperekond korvõieliste sugukonnast. Need on suured erksavärvilised taimed.^[1] Looduslikke liike on 40, aretatud on tuhandeid sorte.^[2]

Potitaimede kõrgus on enamasti 30–60 cm. Mõningatel juhtudel võib taim kasvada ka kuni 1,5 m kõrguseks.^[3] Neil on vaheldumisi lehed, mis on jaotatud hambuliste või aeg-ajalt siledate servadega voldikuteks. Liitõisik koosneb mitmest lillepäist või mõnikord üksikust peast.^[4]

Esimesed krüsanteemid kasvatati Hiinas. Umbes 8. sajandil pKr jõudis krüsanteem Jaapanisse, kus kogus meeletult populaarsust sarnaselt Hiinaga. Jaapanlased olid sellest kaunist lillest nii vaimustatud, et keiser võttis oma embleemil ja ametlikul pitsatil kasutusele krüsanteemiõie kujutise. Kiku on krüsanteemi jaapanikeelne nimetus ja igal aastal toimub seal riiklik krüsanteemipäev, mida kutsutakse ka õnne festivaliks.

Alles 17. sajandil viidi taim läänemaailma, kus kaasaaegse taksonoomia isa Carl von Linné lõi lääne nimetuse "krüsanteem." See on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest chrysos ('kuld') ja anthemon ('lill').^[5]

Läänemaailmas, kus selle sümboolika võttis ettearvamatu pöörde, seostati krüsanteemi pigem surma kui eluga, kuna sageli asetati neid hauaplatsidele.^[6]

Kuna lill õitseb sügisel, tähistab krüsanteem rõõmu ja ilu hoolimata lähenevast talvest. Ehkki kaunid, omavad krüsanteemid eri ajaperioodil ja kultuurides nii positiivseid kui ka negatiivseid tähendusi.

• Viktoriaanlased kasutasid krüsanteeme sõpruse ja heatahtlikkuse näitamiseks.
• Budistid kasutavad krüsanteemi, et väljendada võimsat yang-energiat.
• Hiinas viiakse krüsanteemid traditsiooniliselt eakatele, kuna need sümboliseerivad nii pikka elu kui ka õnne.
• Austraalias on krüsanteemid ametlik emadepäeva lill tänu hüüdnimele mums.^[5]

Krüsanteemid tavaliselt tähendavad pikaealisust, truudust, rõõmu ja optimismi. Erinevad värvid sümboliseerivad ka teisi olulisi tähendusi. 

• Punane krüsanteem sümboliseerib armastust ja sügavat pühendumust.
• Kollane krüsanteem sümboliseerib unarusse jäetud armastust või kurbust.
• Valge krüsanteem sümboliseerib lojaalsust ja asust.
• Violetne krüsanteem sümboliseerib soovi terveks saada. ^[5]

Krüsanteeme on nende raviomaduste tõttu juba ammu kasutatud. Krüsanteemi õietee joomine ja krüsanteemist vitamiinide või toidulisandite võtmine võib anda palju kasu tervisele, millega on võimalik leevendada järgmisi haigusi või sümptomeid: ^[5]

• Diabeet
• Valu rinnus
• Kõrge vererõhk
• Palavik
• Peavalu
• Pearinglus
• Eesnäärmevähk ^[7]

Lisaks meditsiinile kasutatakse krüsanteemi Hiina toiduvalmistamise olulise koostisosana. Lehti kasutatakse rohelisena paljudes hautatud roogades, suppides ja salatites ning õrnad kroonlehed keedetakse teeks.^[5]

Talvel peaks temperatuur jääma 13 - 14 °C juurde. Õues või kasvuhoones kasvatades talub taim ka mõnekraadist külma. Soojas ruumis õitseb taim lühemat aega.

Kasvukoht peaks olema päikseline, isegi talvel soovib taim valget kohta. Suvel tuleks vältida otsest päikesevalgust.

Tavaliselt kasvatatakse potis mitut taime koos ning seetõttu on nende veevajadus ka märksa suurem. Talvel tuleks hoida muld kuivana, harva kastes. Soovitav on taime kasta alt, asetades poti veealusele ja lasta sel pärast üleliigsest veest nõrguda. Lehed ja õied ei talu vett, kuid aeg-ajalt võib neid veega piserdada.

Väetada tuleks mõõdukalt õitsvatele taimedele mõeldud väetisega. Pärast õitsemist tuleks väetada vähe ja talvel üldse mitte. Kui taime ei plaanita kasvatada pikaajaliselt, ei pea üldse väetama.

Krüsanteem on lühipäevataim, mis õitseb looduses vaid teatud päevapikkuse korral. Eestis puhkeb reeglina õide sügisel (august – detsember), kui päev jääb alla 12 tunni pikkuseks. Tänu aretustööle võib poest leida aasta läbi õitsvaid isendeid. Õite moodustamiseks on vaja pakkuda taimele lühikest päeva ja jahedat ruumi. Mida jahedam ruum, seda kauem kestab õitsemine. Kuivanud õied tuleks eemaldada.

Kui taime kasvatatakse kauem, võib kevadel või suvel teda aeda istutada. Potitaimena müüdavad taimed meie kliimas õuetingimustes ei talvitu. Sügisel peaks ta taas potti istutama ja tuppa tooma. Talveks võib taime viia keldrisse või mujale jahedamasse kohta. Muld peaks olema huumusrikas.^[3]

• Chrysanthemum carinatum – andurjas jaanikakar
• Chrysanthemum coronarium – kroonjas jaanikakar
• Chrysanthemum indicum – india krüsanteem
• Chrysanthemum morifolium – violetne krüsanteem
• Chrysanthemum segetum – kollane jaanikakar
• Chrysanthemum zawadskii subsp. coreanum – korea krüsanteem
• Chrysanthemum × morifolium – aedkrüsanteem

• 'Delano'
• 'Hillside Pink Sheffield'
• 'Jasper'
• 'Marilyn'
• 'Peach Centerpiece'
• 'Sunny Robin'
• 'Zesty Jean' ^[8]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Krüsanteem