Franz von Papen
| Franz von Papen | |
|---|---|
 Franz von Papen 1933. aastal | |
| Sünniaeg |
29. oktoober 1879 Werl (Saksa keisririik) |
| Surmaaeg | 2. mai 1969 (89-aastaselt) |
| Amet | diplomaat |
| Autogramm | |
 | |
Franz Joseph Hermann Michael Maria von Papen (29. oktoober 1879 – 2. mai 1969) oli Saksamaa ohvitser, monarhistlik poliitik ja diplomaat, Saksamaa riigikantsler 1. juunist kuni 17. novembrini 1932.
Franz von Papen oli pärit jõukast katoliiklikust aadlisuguvõsast ja omandas ohvitserihariduse. Diplomaatilisele tööle asus ta 1913. aastal.
Franz von Papen oli Riigipäeva saadik. Aastatel 1920–1928 ja 1930–1932 juhtis ta Tsentrumipartei paremat tiiba. Ta oli üks riigikantsleri kandidaate. 1932. aastal juhtis ta niinimetatud Parunite valitsust, osales 1933. aastal Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei võimu haaramisel ja oli 30. jaanuarist 1933 kuni 27. juulini 1934 Saksamaa asekantsler.[1] Seejärel oli ta Saksamaa suursaadik Austrias kuni anšlussini 1938. aastal.[2]
Aastatel 1939–1944 oli von Papen Saksamaa suursaadik Türgis.[3] Seal tehti talle 24. veebruaril 1942 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ülema asetäitja Naum Eitingoni juhtimisel atentaat. Kuid pomm plahvatas enne ettenähtud aega ja ainsana hukkus pommipanija ise, von Papen sai vaid kergelt vigastada.
Pärast sõda vangistati von Papen liitlasjõudude poolt, kuid Nürnbergi protsessil mõisteti ta õigeks. Kohtu hinnangul oli ta toime pannud "poliitiliselt ebamoraalseid" tegusid, kuid mitte inimsusvastaseid kuritegusid. 1. mail 1947 mõistis Lääne-Saksamaa denatsifitseerimiskohus ta muude kuritegude eest kaheksaks aastaks vangi, aga jaanuaris 1949 rahuldati tema vanglast vabastamise taotlus.[4]
Pärast II maailmasõda püüdis von Papen taas hakata tegutsema poliitikas, aga ebaõnnestunult. Seejärel avaldas ta mitu mälestusteraamatut, kus õigustas iseenese poliitikat.
24. juunil 1959 taastas paavst Johannes XXIII tema tiitli "paavsti kantsler", mis oli aga rohkem auamet. Paavst Pius XII oli ametisse astudes temalt selle tiitli 1939. aastal ära võtnud.
Von Papen oli Malta ordu rüütel ja pälvinud ka Pius IX ordeni suurristi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Franz von Papen |
| Eelnev Heinrich Brüning |
Saksamaa kantsler 1. juuni 1932 – 17. november 1932 |
Järgnev Kurt von Schleicher |
Adolf Hitler (Kantsler & Führer, NSDAP) |
Franz von Papen (parteitu) |
Konstantin von Neurath (parteitu → NSDAP) |
Joachim von Ribbentrop (NSDAP) |
Wilhelm Frick (NSDAP) |
Heinrich Himmler (NSDAP) |
Johann Ludwig Schwerin von Krosigk (parteitu) |
Alfred Hugenberg (DNVP) |
Kurt Schmitt (NSDAP) |
Hjalmar Schacht (parteitu) |
Hermann Göring (NSDAP) |
Walther Funk (NSDAP) |
Franz Seldte (DVP → NSDAP) |
Franz Gürtner (DNVP) |
Franz Schlegelberger (NSDAP) |
Otto Georg Thierack (NSDAP) |
Werner von Blomberg (parteitu) |
Wilhelm Keitel (parteitu) |
Freiherr von Eltz-Rübenach (parteitu) |
Julius Heinrich Dorpmüller (NSDAP) |
Wilhelm Ohnesorge (NSDAP) |
Richard Walther Darré (NSDAP) |
Herbert Backe (NSDAP) |
Joseph Goebbels (NSDAP) |
Bernhard Rust (NSDAP) |
Fritz Todt (NSDAP) |
Albert Speer (NSDAP) |
Alfred Rosenberg (NSDAP) |
Hanns Kerrl (NSDAP) |
Hermann Muhs (NSDAP) |
Otto Meißner (parteitu) |
Hans Lammers (NSDAP) |
Martin Bormann (NSDAP) |
Karl Hermann Frank (NSDAP)
Rudolf Heß* (NSDAP) |
Ernst Röhm** (NSDAP)
* Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.
** Hukati 1934.
NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei