Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Eritrea vabadussõda

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Eritrea-Etioopia sõjaga.
Eritrea vabadussõda
Osa Etioopia kodusõjast, külmast sõjast, Hiina-Nõukogude tülist ja Aafrika Sarve konfliktidest
Eritrea vabadussõda kaardil:
     Eritrea mässulised
     Etioopia kaitsevägi
     Nõukogude armee ja merevägi
     Kuuba armee
     Etioopia poolt okupeeritud alad
Toimumisaeg 1. september 1961 – 24. mai 1991
(29 aastat, 8 kuud ja 4 nädalat)
Toimumiskoht Eritrea
Tulemus

ERVR-i võit

Territoriaalsed
muudatused
Eritrea iseseisvub, Etioopia kaotab merepiiri
Osalised
1961–1974
Etioopia Keisririik
Toetus:

1974–1991
Sotsialistliku Etioopia Ajutine Sõjaväevalitsus (1974–1987)
Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik (1987–1991)
Toetus:
Eritrea Vabastusrinne
Toetus:

Eritrea Rahvavabastusrinne
Toetus:
Väejuhid või liidrid
Haile Selassie
Aklilu Habte-Wold
Tafari Benti
Mengistu H. Mariam
Tariku Ayne
Atnafu Abate Hukati[1]
Addis Tedla
Hamid Idris Awate 
Abdella Idris
Romedan Mohammed Nur
Ibrahim Afa
Isaias Afewerki
Mohammed S. Bareh
Sebhat Ephrem
Petros Solomon
Mesfin Hagos
Jõudude suurus
41 000 (1975)
300 000 (1985)
230 (1963)
20 000 (1975)
100 000 (1990)
Kaotused
75 000 sõdurit 60 000 sõdurit
90 000 tsiviilisikut

Etioopia kodusõda oli aastatel 1961–1991 toimunud relvakonflikt Etioopia valitsuse ja Eritrea vabadusvõitlejate vahel.

Eritrea oli 1880. aastatest olnud Itaalia koloonia. Pärast Itaalia lüüasaamist teises maailmasõjas oli Eritrea kuni 1951. aastani Suurbritannia protektoraat. ÜRO Peaassamblee hääletas otsustas, et Eritreast peab saama Etioopia osa, ning 1952. aastal moodustatigi Etioopia ja Eritrea Föderatsioon. Föderatsioon pidi kestma kümme aastat ning Eritreale lubati piiratud iseseisvust (neil oli enda parlament ja vähesel määral autonoomiat). Peaassamblee määras föderatsiooni protsessi eest vastutama Anzio Mattienzo. Algse plaani järgi pidi pärast kümmet föderatsiooniaastat Etioopiast eraldi riik saama, kuid kuna aastate jooksul Eritrea autonoomia vähenes ning rahulolematus Etioopia võimuga kasvas, algas juba 1961. aastal Eritrea Vabastusrinde (EVR) juhtimisel iseseisvusliikumine. Ametlikult algas vabadussõda 1. septembril 1961 Edela-Eritreas Adali mäel Agordati linna lähedal. Vabadussõda asus juhtima Hamid Idris Awate. 1962. aastal annekteeris Etioopia Eritrea.[2]

1974. aastal toimus Etioopia revolutsioon ning Etioopia Keisririik asendati marksist-leninistliku kommunistliku režiimiga. Uut võimu hakkasid Eritrea vastu toetama ka teised kommunistlikud riigid eesotsas Nõukogude Liiduga. Eritrea vabadusvõitlejaid toetasid samuti mitmed riigid nii diplomaatiliselt kui sõjaväeliselt. Eriti suurt abi saadi Hiina Rahvavabariigilt, kuid kui Etioopia 1972. aastal Pekingi valitsust ametlikult tunnustas, lõppes hiinlaste abi eritrealastele.

1977. aastal aeti EVR Eritreast välja ning vabadusvõitlust hakkas juhtima Eritrea Rahvavabastusrinne (ERVR), mis kasutas Etioopia kurnamiseks ära Ogadeni sõda. 1980. aastate teisel poolel lõppes Nõukogude Liidu abi Etioopiat juhtinud Etioopia Töölisparteile ning tänu Etioopia-sisestele pingetele õnnestus ERVR-il mais 1991 Etioopia väed Eritreas alistada.[3]

Kuu aega hiljem kukutati Addis Abebas võimule tulnud Etioopia Rahvademokraatliku Vabariigi valitsus. Riigipöörde korraldas ERVR-i abil Etioopia Rahva Revolutsiooniline Demokraatlik Rinne (ERRDR).[4] Aprillis 1993 toimus Eritrea iseseisvusreferendum, kus suur enamus eritrealastest omariikluse poolt hääletasid. Samal aastal iseseisvuski Eritrea Riik.

  1. Kaufman, Michael T. "Ethiopian Official Is Believed to Have Been Executed". The New York Times.
  2. "Eritrea: Report of the United Nations Commission for Eritrea; Report of the Interim Committee of the General Assembly on the Report of the United Nations Commission for Eritrea". undocs.org (inglise). United Nations. 2. detsember 1950. A/RES/390(V). Vaadatud 17. märts 2017.
  3. "Ethiopia-Eritrea: A Troubled Relationship". The Washington Post.
  4. Krauss, Clifford (28. mai 1991). "Ethiopian Rebels Storm the Capital and Seize Control". The New York Times.