Eesti punane raamat

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on Eesti ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ning alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks.^[viide?]

Punaste nimestike pidamise algatus on pärit Rahvusvahelisest Looduskaitseliidust, mis peab ohustatud liikide andmestikku ülemaailmselt ohustatud liikide kohta.^[viide?]

Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati 1975. aastal Eerik Kumari eestvedamisel Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) teadlased ja raamat sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. aastal ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat ^[1].

Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis Arvi Järvekülg, 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.^[viide?]

Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli Vilju Lilleleht. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esimest korda Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid ^[2].

2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued IUCN-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist Eesti looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse kodulehel^[3].

• Piirkonnas välja surnud (Regionally extinct, RE)
• Kriitilises seisundis (Critically endangered, CR)
• Väljasuremisohus (Endangered, EN)
• Ohualtid (Vulnerable, VU)
• Ohulähedased (Near threatened, NT)
• Soodsas seisundis (Least concern, LC)
• Puuduliku andmestikuga (Data deficient, DD)
• Mittehinnatavad (Not applicable, NA)
• Hindamata (Not evaluated, NE)

• Eesti imetajate punane nimestik
• Eesti kahepaiksete punane nimestik
• Eesti kalade punane nimestik
• Eesti lindude punane nimestik
• Eesti limuste punane nimestik
• Eesti putukate punane nimestik
• Eesti roomajate punane nimestik
• Eesti sammaltaimede punane nimestik
• Eesti seente punane nimestik
• Eesti soontaimede punane nimestik