Edgar Ots
Edgar Bernhard Ots (9. mai 1917 Ihasalu – 2. november 1963 Tallinn) oli eesti vaimulik.
Ta õppis aastatel 1925–1931 Neeme algkoolis, aastatel 1931–1936 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumis. Ta soovinuks õppida Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, kuid see polnud majanduslikel põhjustel võimalik. Seejärel teenis ta Eesti sõjaväes, õppis Tondi sõjakoolis ja sai lipniku auastme.
Ta oleks võinud jääda sõjakooli õppejõuks, kuid ta otsustas tööle minna raudteele, kus ta korrigeeris rongide sõiduplaane. 1941. aastal kolis Raudteevalitsus Riiga, kuhu ka Edgaril tuli minna. Kuna töö oli pingeline, haigestus ta südamelihaste põletikku. Kui Anton Eilart 1956. aastal vangistusest vabanes ja Rannamõisa koguduse õpetajaks sai, soovitas ta Edgaril õppima asuda EELK Usuteaduse Instituuti (Edgar Ots oli seal juba vabakuulajana õppinud). Kuna tervis oli tal kehv, siis lahkus ta Raudteevalitsusest 1. aprillil 1956 omal soovil. Ja hakkas tööle Rannamõisa koguduse organistina (mängides harmooniumil). Prooviaastal oli ta Nõmme Rahu koguduses praost Georg Klausi juures. Selle kõrvalt tegutses ta Harku tänava palvemajas jutlustajana. Edgar Ots ordineeriti 27. juunil 1957 Tallinna Toomkirikus aseõpetajaks.
Kui õpetaja Kaide Rätsep läks Inglismaale õppima, määras peapiiskop Jaan Kiivit 1958. aastal Edgar Otsa Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetajaks, kus ta kolm aastat õpetaja Edgar Hargi kõrval teenis. Kui õpetaja Kaide Rätsep tuli Inglismaalt tagasi, tegi kirikuvalitsus Edgarile ettepaneku asuda teenima Järva-Peetri kogudust. Kuna see olnuks tema vanadest vanematest kaugel, määrati ta (aastal 1961) teenima Randvere kogudust. Ent tema tervis halvenes ja 2. novembril 1963 ta suri haiglas. Edgar Ots saadeti ära Tallinna Jaani kirikust ja ta maeti 9. novembril 1963 Jõelähtme kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vennapojapoeg Tanel Ots on Jüri koguduse õpetaja ja Ida-Harju praostkonna praost.