Edward Adelbert Doisy

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib biokeemikust Edward A. Doisy (vanemast); Edward A. Doisy noorema kohta vaata artiklit Edward A. Doisy Jr.(biokeemik).

Edward Adelbert Doisy
Sündinud	3. november 1893 Hume, Illinois
Surnud	23. oktoober 1986 (92-aastaselt) Saint Louis, Missouri
Alma mater	Illinoisi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	biokeemia
Töökohad	Washingtoni Ülikool Saint Louise Ülikool
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (1943)

Edward Adelbert Doisy (3. november 1893 Hume, Edgari maakond, Illinois – 23. oktoober 1986 Saint Louis, Missouri) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.

1943. aastal pälvis ta K-vitamiini keemilise koostise avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Samal aastal sai füsioloogia- või meditsiiniauhinna ka taani biokeemik Carl Peter Henrik Dam.

Edward Adelbert Doisy oli aastail 1943–1945 The American Society For Biochemistry and Molecular Biology president^[1].

Aastal 1945 valiti ta Ameerika Biokeemikute Ühingu (American Society of Biological Chemists) presidendiks^[2].

• 1914 läbis ta bakalaureuseõppe (keemia) ja 1916 magistriõppe (keemia) Illinoisi Ülikoolis.

Harvardi Meditsiinikoolis töötas ta koos Otto Foliniga välja analüütilisi meetodeid mitmete kliiniliselt oluliste ainete, nagu lämmastikku sisaldavate biokeemiliste ühendite, ka kreatiini, kreatiniini ja kusihappe taseme mõõtmiseks uriinis^[2] ja veres.^[3].

• Aastatel 1917–1919 sõduriteenistus (sanitaarsalk) Esimeses maailmasõjas Ameerika sõjaväes.^[3]
• 1917–1919 töötas ta koos D. D. Van Slyke'iga, Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis (Rockefeller Institute for Medical Research).
• 1919 töötas Saint Louises asuva Washingtoni ülikooli biokeemia instruktori ja hiljem abiprofessorina.
• 1920 omandas ta koos Otto Foliniga tehtud uurimuse eest filosoofiadoktori kraadi.^[2]
• 1923–1965 töötas ta Saint Louise ülikooli meditsiinikoolis (St. Louis University Medical School) professorina ja biokeemia osakonna juhina.^[2][3]

Doisy tegi peamiselt K₁-vitamiini ja K₂-vitamiini ning suguhormoonide biokeemilisi uuringuid.

• Saint Louise ülikooli meditsiinikoolis (St. Louis University Medical School) töötades, töötas ta koos embrüoloogi Edgar Alleniga välja meetodeid parendamaks sea-biotesti ehk määrdetesti (inglise keeles smear-test) vagiina tsütoloogilisteks uuringuteks.
• 1929. aastal teatas Doisy koos Edgar Alleniga, et neil õnnestus, sadadest gallonitest rasedate naiste uriinist, eraldada naissuguhormoonid theelin 1 ning theelol 2, (kreeka keeles theelus 'naine').^[4]
• 1930. aastal avastas ta Adolf Butenandtiga (avastuse eest Nobeli keemiaauhinna 1939) samal ajal östrooni ehk E₁ (tänapäevased nimetused)
• 1930. aastatel avastas ta koos kaastöötajatega mitmeid naissuguhormoone ehk östrogeene. 12 mg östradiooli saamiseks kulus neil väidetavalt 80 000 emise munasarja (sow ovaries).^[5]

Töötanud välja nende sünteesimise meetodid, patenteeris Doisy need Saint Louise ülikooli nimele.^{[6] [7]}

• Aastatel 1936–1939 eraldas ta K-vitamiini, mille mõned aastad varem (1935) Almquist ja E.L.Robert Stokstad harilikus lutsernis avastasid, kaks vormi, koostas nende keemilise struktuuri ja sünteesis nimetatud vitamiine.^[8] .
• 1940. aastal uuris ta, koostöös Thayeri, MacCorquodale, McKee ja Binkleyga, K-vitamiini analooge ning avastasid, et harilikus lutsernis leiduv

K₁-vitamiin (füllokinoon) ja lagunevas kalas (rotten fish) leiduv K₂-vitamiin (menakinoon) on küll sarnase toimega, kuid nende keemiline koostis on pisut erinev.^[9] Ta töötas välja meetodid nimetatud K-vitamiinide sünteesiks ning patenteeris need Saint Louise ülikooli nimele.^[10]

• koos Clement D. Veleri ja Sidney Thayeriga, THE PREPARATION OF THE CRYSTALLINE FOLLICULAR OVARIAN HORMONE: THEELIN, J. Biol. Chem. 1930, 87:357–371. Veebiversioon (vaadatud 03.09.2013) (inglise keeles) (PDF)
• koos Sidney A. Thayeri ja Louis Leviniga, CHARACTERIZATION OF THEELOL, J. Biol. Chem. 1931, 91:655–665, veebiversioon (vaadatud 10.07.2013) (inglise keeles) (PDF)
• Sex Hormones (Suguhormoonid) 1936
• The Ovarian Follicular Hormone (Munasarja follikulaarhormoon) 1937
• koos Edgar Alleni ja C. H. Danforthiga , Sex and Internal Secretions 1939

• 1941 – Willard Gibbsi auhind
• 1942 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks

Tema esimene abikaasa oli Alice Ackert Doisy (abiellunud 20. juuli 1918 – surnud 1964). Pojad: Edward A. Doisy Jr (biokeemik)^[11], Robert Doisy (arst), Philip Doisy (arst), Richard Doisy (arst). Tema teine abikaasa oli Margaret Doisy.^[11][12]

• Allen-Doisy test
• Allen-Doisy ühik

v r Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Behring 1902 Ross 1903 Finsen 1904 Pavlov 1905 Koch 1906 Golgi, Ramón y Cajal 1907 Laveran 1908 Metšnikov, Ehrlich 1909 Kocher 1910 Kossel 1911 Gullstrand 1912 Carrel 1913 Richet 1914 Bárány 1915 1916 1917 1918 1919 Bordet 1920 Krogh 1921 1922 Hill, Meyerhof 1923 Banting, Macleod 1924 Einthoven 1925
1926–1950	1926 Fibiger 1927 Wagner-Jauregg 1928 Nicolle 1929 Eijkman, Hopkins 1930 Landsteiner 1931 Warburg 1932 Sherrington, Adrian 1933 Morgan 1934 Whipple, Minot, Murphy 1935 Spemann 1936 Dale, Loewi 1937 Szent-Györgyi 1938 Heymans 1939 Domagk 1940 1941 1942 1943 Dam, Doisy 1944 Erlanger, Gasser 1945 Fleming, Chain, Florey 1946 Muller 1947 C. F. Cori, G. T. Cori, Houssay 1948 Müller 1949 Hess, Egas Moniz 1950 Kendall, Reichstein, Hench
1951–1975	1951 Theiler 1952 Waksman 1953 Krebs, Lipmann 1954 Enders, Weller, Robbins 1955 Theorell 1956 Cournand, Forssmann, Richards 1957 Bovet 1958 Beadle, Tatum, Lederberg 1959 Ochoa, Kornberg 1960 Burnet, Medawar 1961 Békésy 1962 Crick, Watson, Wilkins 1963 Eccles, Hodgkin, Huxley 1964 Bloch, Lynen 1965 Jacob, Lwoff, Monod 1966 Rous, Huggins 1967 Granit, Hartline, Wald 1968 Holley, Khorana, Nirenberg 1969 Delbrück, Hershey, Luria 1970 Katz, Euler, Axelrod 1971 Sutherland 1972 Edelman, Porter 1973 Frisch, Lorenz, Tinbergen 1974 Claude, Duve, Palade 1975 Baltimore, Dulbecco, Temin
1976–2000	1976 Blumberg, Gajdusek 1977 Guillemin, Schally, Yalow 1978 Arber, Nathans, Smith 1979 Cormack, Hounsfield 1980 Benacerraf, Dausset, Snell 1981 Sperry, Hubel, Wiesel 1982 Bergström, Samuelsson, Vane 1983 McClintock 1984 Jerne, Köhler, Milstein 1985 Brown, Goldstein 1986 Cohen, Levi-Montalcini 1987 Tonegawa 1988 Black, Elion, Hitchings 1989 Bishop, Varmus 1990 Murray, Thomas 1991 Neher, Sakmann 1992 Fischer, Krebs 1993 Roberts, Sharp 1994 Gilman, Rodbell 1995 Lewis, Nüsslein-Volhard, Wieschaus 1996 Doherty, Zinkernagel 1997 Prusiner 1998 Furchgott, Ignarro, Murad 1999 Blobel 2000 Carlsson, Greengard, Kandel
2001–2025	2001 Hartwell, Hunt, Nurse 2002 Brenner, Horvitz, Sulston 2003 Lautebur, Mansfield 2004 Axel, Buck 2005 Marshall, Warren 2006 Fire, Mello 2007 Capecchi, Smithies, Evans 2008 Hausen, Barré-Sinoussi, Montagnier 2009 Blackburn, Greider, Szostak 2010 Edwards 2011 Beutler, Hoffmann, Steinman 2012 Gurdon, Yamanaka 2013 Rothman, Schekman, Südhof 2014 O'Keefe, May-Britt Moser, Edvard Moser 2015 Campbell, Ōmura, Tu 2016 Ōsumi 2017 Hall, Rosbash, Young 2018 Allison, Honjo 2019 Kaelin, Ratcliffe, Semenza 2020 Alter, Houghton, Rice 2021 Julius, Patapoutian 2022 Pääbo 2023 Karikó, Weissman 2024 Ambros, Ruvkun