E-tint
E-tint on elektroonilise paberi tehnoloogia firmaltE Ink Corporation (asutatud 1997).
E Inki tehnoloogia põhineb elektroforeesil (siit ka nimetus electrophoretic ink, elektroforeetiline tint, kasutusel on ka dešifreering electronic ink, elektrooniline tint).[1]
Firma on välja töötanud mitut tüüpi elektroforeetilist tinti. Kui seda kanda plastkilele pildipunktidena (pikslitena) ja varustada need tüürimiselektroonikaga, saadakse paberitaoline kuvapind (näidik, kuvar).
Kahekihiline pigmendisüsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Kuvari õhukeses (paarisaja mikromeetri paksuses) vedelikukihis ujuvad e-tindi kuulikesed ‒ mikrokapslid – läbimõõduga keskmiselt 4 µm. Nendes läbipaistva kestaga kapslikestes on viskoosne polümeer ning valged ja mustad laetud pigmendiosakesed. Valged peenosakesed kannavad negatiivset, mustad positiivset elektrilaengut. Pildielemendi suuruse määravad pikslielektroodid, kusjuures iga piksli elektroodide vahele jääb suur hulk mikrokapsleid. Elektroodid saavad tüürimpulsse TFT-aktiivmaatriksilt (samamoodi nagu LCD-kuvaris).
Piksli pingestamisel eralduvad valged ja mustad osakesed kapslites eri pooltesse. Pildielement, mille alumine elektrood saab positiivse pinge, tõmbab negatiivsed osakesed enda poole ja tõukab positiivsed osakesed eemale, nii et see pildielement paistab mustana. Elektroodipinge vastupidise polaarsuse korral paistab pildielement valgena.
Halltoone saadakse elektroodidele rakendatava pingeimpulsi kestuse muutmisega. Esialgu oli hallskaalal 8 astet, praegustel kuvaritel vähemalt 16 heledusastet.
Pigmendikuulikestega vedelikukiht asetseb kahe plastkile vahel, kusjuures pealmine kiht on läbipaistev (peegelduste vältimiseks mati pinnaga), alumine aga läbipaistmatu ja välisvalgust tagasipeegeldav. Seega on tekst ja pildid nähtavad ainult välisvalguses nagu tavalise paberil puhul.
Elektroonilise paberi E Inki tehnoloogia edasiarendus on E Ink Pearl (aastast 2010), mis esimesena leidis rakendust Amazoni lugeris Kindle DX. Pearl-kuvareil on tavaliste E-Ink-ekraanidega võrreldes märksa parem kontrastsus ja reageerimiskiirus ning väiksem voolutarve.[2]
Kolmekihiline pigmendisüsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjeldatud kahepigmendisüsteemi kõrval on välja töötatud ka süsteem, mida kasutatakse peamiselt värvilistes elektroonilistes siltides. Nende topsikujulistes pildielementides on mustvalgete pigmendikuulikeste kihtide vahel negatiivse laenguga värvilise pigmendi osakesed.
Värvisüsteemid
[muuda | muuda lähteteksti]Värvilise e-paberi tehnoloogia E Ink Triton [3] (aastast 2012) on eri värvusega pildipunktide saamiseks mikrokapslite kihi peal iga piksli jaoks neli filtrit: lisaks kolmele värvifiltrile (R – punane, G – roheline, B – sinine) ka üks värvitu (pole pildil näidatud), mille abil muudetakse ainult piksli heledust. Et igal värvil on 16 heledusastet, saadakse kolme värvi kombinatsioonina 4096 värvi, lisaks hallskaala valgest mustani. Seda tüüpi esimene värvilise e-paberiga luger on Ectaco firma Jetbook Color.
Aastal 2016 esitles E Ink multipigmentsüsteemi ACeP (Advanced Color ePaper), mis võimaldab esitada kaheksat värvi pigmendi abil mistahes värvusi ilma värvifiltreid kasutamata.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "E Ink technology". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
- ↑ E Ink Pearl
- ↑ "Eink Creativity Display". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.
- ↑ "Electronic Ink". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. jaanuar 2018. Vaadatud 3. jaanuaril 2018.