Drolerii

Drolerii (prantsuse keeles drôlerie, sõnast drôle 'naljakas', 'lõbus'^[1]) on keskaja kunstile (eelkõige gootikale) iseloomulikud jämekoomilised või grotesksed inimeste, loomade ja fantaasiaolendite kujutised. Drolerii oli sage motiiv illumineeritud käsikirjade initsiaalidel ja servaillustratsioonidel, arhitektuuris võis seda leida veesülitite ja konsoolide skulptuurkaunistustes ja vahel on droleriina kujundatud kirikute kooritoolistiku misericordia'd^[2].

Drolerii on iseloomulik eriti põhja pool Alpe loodud kunstile. See sai alguse umbes 13. sajandi algul La Manche'i mõlemal kaldal. Sealt levis see Pariisi ning Pariisist koos gooti kunstiga juba kõikjale. Drolerii motiivistik hõlmas laia valikut igapäevaelu stseenidest, inimestest nagu talupojad, narrid, muusikud, kerjused, aga ka kleerikud ja rüütlid, inimeste kombel tegutsevate loomadeni ja kõige kummalisemate fantaasiaolenditeni. Kujutusviisi iseloomustas huumor, grotesk ja vahel satiir. Selle kunstinähtuse põhiline idee on mängulisus – droleriis sai kunstnik rakendada piirideta tegevusvabadust, mida võis kõrvutada keskaegse narri omaga^[3].

• 
  Grotesksed veesülitid Pariisi Jumalaema kirikul
• 
  Skulptuur Strasbougi katedraalil, 1381
• 
  Skulptuur Brno Jakobi kiriku torni lõunaküljel
• 
  Misericordia Whalley Maarja kirikus
• 
  Misericordia Astley Maarja kirikus
• 
  Drolerii Nidarosi toomkirikul Trondheimis
• 
  Grotesk toomkirikul Trondheimis

• 
  Psalm 103 Luttrelli psaltris
• 
  Lehekülg Luttrelli psaltrist
• 
  Metzi tundideraamat (BM, Ms 1588). 1300–1310.
• 
  Maastrichti tundideraamat (BL Stowe MS17 fo49r)
• 
  Jean Pucelle. Kujutised Jeanne d'Evreux' tundideraamatus
• 
  Väikesed looma- ja inimfiguurid servaillustratsioonil. Wawelis loodud psalter, 14.–15. sajandi vahetus
• 
  Burgundia Maria tundideraamat (Wien MS 1857)

• Maskaroon
• Grotesk
• Kimäär
• Sheela-na-gig

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Drolerii