Gustavs Zemgals

Gustavs Zemgals
Läti president
	Ametiaeg; 8. aprill 1927 – 4. september 1930
Eelnev	Jānis Čakste
Järgnev	Alberts Kviesis
Isikuandmed
Sünniaeg	12. august 1871; Džūkste vald, Kuramaa kubermang, Vene keisririik (tänapäeva Tukumsi piirkond, Läti)
Surmaaeg	6. jaanuar 1939 (67-aastaselt); Riia, Läti
Abikaasa	Emīlija Zemgals

Gustavs Zemgals (12. august 1871 Džūkste vald – 6. jaanuar 1939 Riia) oli Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president aastatel 1927–1930.

Zemgals sai hariduse Riia Nikolai gümnaasiumis ja Moskva ülikoolis, mille ta lõpetas 1899. aastal juura alal. Seejärel naasis ta Lätti, kus tegutses ajakirjaniku ja rahvusliku aktivistina. 1904. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke ning ta osales Vene-Jaapani sõjas. Zemgals tegi läbi sisuliselt kogu sõja ja ülendati kapteniks.

1905. aastal naasis Zemgals Lätisse ja sai ajalehe Jaunā Dienas Lapa (Uus Päevaleht) toimetajaks. Pärast selle lehe sulgemist 1905. aasta revolutsiooni ajal toimetas ta ajalehte Mūsu Laiki (Meie Aeg). 1907. aastal pidi ta toimetajatöö tõttu kolm kuud vangis olema, misjärel ta aga jätkas poliitikategemist. 1912–1914 toimetas ta ka ajalehte Domas (Mõtted).

Esimeses maailmasõjas mobiliseeriti Zemgals uuesti ja ta viibis tükk aega Soomes. 1917. aastal, Veebruarirevolutsiooni ajal, naasis Zemgals Lätti ning ta valiti Riia linnakomitee esimeheks, sisuliselt linnapeaks. Ta osales ka Läti Ajutise Rahvanõukogu töös, mis koondas Läti olulisemaid organisatsioone ja poliitikuid ning mis 1918. aasta alguses kolis Venemaale. Sama aasta lõpul läks ta tagasi Saksa okupatsioonist vabastatud Lätti ning valiti Läti Rahvanõukogu (Tautas padome) aseesimeheks. Et selle esimeheks valitud Jānis Čakste viibis kuni aasta lõpuni Venemaal, juhatas just Zemgals 18. novembril toimunud istungit, kus kuulutati välja Läti Vabariik.

Zemgals tegutses mõnda aega ka Läti välissaadikuna, 1920. aastatel kuulus aga kõigi parlamentide koosseisu ning kui president Čakste suri, valiti ta Läti järgmiseks riigipeaks. Presidendina sekkus ta vähe valitsuse koosseisu, kuid kasutas palju talle antud amnestiaõigust. Pärast ametiaja lõppu ei soovinud ta teiseks ametiajaks kandideerida ja sai taas parlamendi liikmeks. Lühemat aega täitis ta ka mõne ministri kohta.

1939. aasta alguses suri Zemgals ootamatult ja maeti Riia metsakalmistule. 1990. aastal avati Zemgalsi sünnikohas tema mälestusmärk.

Eelnev Jānis Čakste	Läti president 1927–1930	Järgnev Alberts Kviesis