Glomerulonefriit
Glomerulonefriidid (ladina ains glomerulonephritis) on loomadel (sh inimestel) esinev neerude glomerulaarhaiguste rühm. Glomerulonefriitide etioloogia ja patogenees on seni teadmata[1], kuid haigust seostatakse põhiliselt immuungeneesiga.[2]
Glomerulonefriidi erinevate vormide korral kahjustuvad põletiku tagajärjel esmalt nefronite kapillaarpäsmakesed. Põletikku seostatakse neutrofiilide ja/või makrofaagide eksudatsiooniga.
Glomerulonefriiti võivad põhjustada ka mitmed ravimid, nagu osad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.[3][4]
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Glomerulonefriitide klassifikatsioone on erinevaid.
Vormid[5]
[muuda | muuda lähteteksti]- äge glomerulonefriit (glomerulonephritis acuta)
- krooniline glomerulonefriit (glomerulonephritis chronica)
- glomerulonephritis extracapillaris
- koldeline glomerulonefriit (glomerulonephritis focalis)
- membranoproliferatiivne glomerulonefriit glomerulonephritis membrano-proliferativa
- membranoosne glomerulonefriit (glomerulonephritis membranosa)
- Iga/IgG glomeruonefriit (glomerulonephritis mesangialis Iga/IgG)
- streptokokkinfektsioonile järgnev äge glomerulonefriit (glomerulonephritis streptococcalis acuta)
- glomerulonephritis proliferativa
- pahaloomuline glomerulonefriit (ingl rapidly progressive glomerulonephritis).
Sümptomid
[muuda | muuda lähteteksti]Glomerulonefriitide erinevate vormide algstaadiumis võivad patsientidel kaebused puududa. Haiguse süvenedes aga võivad välja kujuneda nefrootiline sündroom ja neerupuudulikkus.
Diagnoos
[muuda | muuda lähteteksti]Glomerulonefriitide diagnostika oluliseks komponendiks on uriini analüüs. Diagnoosi lõplikuks kinnitamiseks viiakse läbi neerubiopsia.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Goodpasture'i sündroom
- krooniline glomerulonefriit
- membranoproliferatiivne glomerulonefriit
- proliferatiivne glomerulonefriit
- äge glomerulonefriit
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ D. O. Slauson,R. M. Lewis, Comparative Pathology of Glomerulonephritis in Animals[alaline kõdulink], Vet Pathol 1979 16: 135, DOI: 10.1177/030098587901600201, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Glomerulonephritis, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ NSAID-Nephropathy, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, Drug-induced renal injury, CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 234:2004.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- BENJAMIN HIGHMAN, PAUL D. ALTLAND ja JOSEPH ROSHE, Staphylococcal Endocarditis and Glomerulonephritis in Dogs, Circ Res. 1959;7:982-987
- D. O. Slauson,R. M. Lewis, Comparative Pathology of Glomerulonephritis in Animals, Vet Pathol 1979 16: 135, DOI: 10.1177/030098587901600201
- Uffe Ravnskov, Experimental glomerulonephritis induced by hydrocarbon exposure: A systematic review, BMC Nephrology 2005, 6:15 doi:10.1186/1471-2369-6-15
- David J.Nicolic_paterson, Robert C. Atkins, The Role of Macrophages in glomerulonephritis, Nephrol Dial Transplant (2001), 16, lk 3–7
- Merike Luman, Glomerulonefriit – märkamatult progresseeruv neerukahjustus, Eesti Arst 2009; 88(5):324−328
- U-M17 - Mesangiocapillary glomerulonephritis - kidney - lamb
- Arthur H. Cohen, Richard J. Glassock,Infection-Associated Glomerulopathies, 4. peatükk
- Thomas R. Welch, Lisa W. Blystone, Immune Complex Glomerulonephritis Following Bone Marrow Transplantation in C3 Deficient Mice, 6. oktoober 2008, DOI: 10.1371/journal.pone.000333
- Claudio Ponticelli, Richard J. Glassock, Treatment of Primary Glomerulonephritis, 2. väljaanne, Oxford University Press, 2009, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)