Apenniini karihiir
| Apenniini karihiir | |
|---|---|
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Putuktoidulised Eulipotyphla |
| Sugukond |
Karihiirlased Soricidae |
| Perekond |
Karihiir Sorex |
| Liik |
Apenniini karihiir |
| Binaarne nimetus | |
|
Sorex samniticus Altobello, 1926 | |
 Apenniini karihiire levila | |
Apenniini karihiir (Sorex samniticus) on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast, kes on endeemne liik Apenniini poolsaarel.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaneb välimuselt mets-karihiirega, kuid nende kromosoomistik ning alalõualuu ja kolju mõõtmed on piisavalt erinevad, et apenniini karihiiri peetakse eraldi liigiks. Nad on mets-karihiirest veidi väiksemad ja lamedama peaga.[2]
Nende tüvepikkus on 68–78 millimeetrit, saba on 33–45 millimeetri pikkune, tagakäpad 11–12,5 millimeetrit. Kehakaal on vahemikus 6,5–10 grammi. Nende ülemiste lõikehammaste köprude vahel on ümarad sälgud ning nende hambavalem on 3/1, 1/1, 3/1, 3/3 = 32.[2]
Elukeskkond ja ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaneb nii välimuselt kui ka ökoloogilise niši poolest mets-karihiirega, kuid on levinud ainult Mandri-Itaalias[2] Apenniinidest kuni Caladriani 300–1160 meetri kõrgusel üle merepinna.[1] Elavad põõsastikes, kuid väldivad tihedat metsa ja eelistavad niisket elukeskkonda[2]: neid leidub ojade läheduses, soodes ja kivimüüridel niisketes piirkondades.[1] Ei ole teada, et nad urge rajaks.[2]
Sigima hakkavad maikuus.[2]
Ohustatus
[muuda | muuda lähteteksti]Neid loetakse soodsas seisundis liigiks ning nende levila sisse jääb ka kaitsealuseid piirkondi. Nende täpne arvukus ega ka muutused populatsioonis ei ole teada, kuid nad on siiski küllaltki laialt levinud. Peamisteks ohtudeks on elupaikade kaotus põllumajanduse ja linnastumise tõttu ning pestitsiidide kasutamine. Apenniini karihiired on kantud Berni konventsiooni III lisa liikide hulka.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- David W. MacDonald, Pricilla Barret Euroopa imetajad, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2002 ISBN 9985-70-100-3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Apenniini karihiir |