Abdülmecit II
Abdülmecit II (29. mai 1868 İstanbul – 23. august 1944 Pariis) oli Osmanite dünastia viimane kaliif (19. november 1922 – 3. märts 1924).
Abdülmecit oli Türgi sultani Abdülazizi poeg.
Ta ei huvitunud poliitikast, vaid harrastas maalikunsti. Üks tema maal oli 1900 eksponeeritud Pariisis. Aastal 1918 olid Viinis eksponeeritud tema maalitud Ludwig van Beethoveni, Johann Wolfgang von Goethe ja Selim I portree. Ta oli Osmanite riigi kunstnike ühingu esimees. Tal oli kindrali auaste.
Kui 4. juulil 1918 astus troonile Mehmet VI, sai Abdülmecitist kroonprints. Talât-paşa ja hiljem Mustafa Kemal püüdsid asjatult teda poliitikasse kaasa tõmmata.
Kui sultan Mehmet novembris 1922 Briti sõjalaeva Malaya pardal riigist põgenes, kuulutas usuasjade minister välja fetvaa tema tagandamiseks. Sultaniamet kaotati, kuid kaliifiamet, mis oli olnud sultaniametiga ühitatud, jäi alles. 19. novembril 1922 valis Türgi Suur Rahvuskogu Ankaras Abdülmeciti uueks kaliifiks. Seni kasutusel olnud ametisse pühitsemise tseremooniatest loobuti. Ametisse astumine leidis aset Topkapı palees.
Temast sai 101. kaliif ja 37. Osmanite dünastia pea. Kaliifi võim oli väike. Mustafa Kemali juhtimisel liikus riik vabariigi suunas.
Türgi Suur Rahvuskogu otsustas kaliifiameti kaotada. 3. märtsil 1924 Abdülmecit tagandati ning ta pidi koos kaaskonnaga riigist lahkuma. Võimud viisid ta oma paleest Idaekspressi. Ta asus oma perekonnaga elama Pariisi. Seal suri ta oma majas Boulevard Suchet'l Pariisi 16. linnajaos. Tema surnukeha viidi Mediinasse.