Andrei Tarkovski
Andrei Tarkovski | |
---|---|
Andrei Tarkovski portree 2007. aasta Venemaa postmargil | |
Sünniaeg |
Andrei Arsenyevich Tarkovsky 4. aprill 1932 Zavražje |
Surmaaeg |
29. detsember 1986 (54-aastaselt) Pariis |
Matmispaik | Sainte-Geneviève-des-Bois' kalmistu |
Alma mater | |
Amet | filmirežissöör, stsenarist, lavastaja, filmistsenarist |
Töökoht | |
Teosed | Andrei Rubljov, Nostalgia, Peegel, Ivani lapsepõlv, Solaris, Stalker |
Autasud | Vene NFSV rahvakunstnik, Lenini preemia, Kuldlõvi |
Andrei Arsenjevitš Tarkovski (vene keeles Андрей Арсеньевич Тарковский, 4. aprill 1932 – 29. detsember 1986) oli vene filmilavastaja.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Andrei Tarkovski sündis 1932. aastal Ivanovo oblastis Volga ääres Zavražjes. Isa Arseni Tarkovski (luuletaja ja tõlkija) jättis 1935. aastal naise, poja ja tütre maha. Ema töötas kuni pensioniikka jõudmiseni Moskva Näidistrükikojas.
Sõja ajal olid lapsed sugulaste juures Volga ääres, pärast sõda naasid nad Moskvasse. Andrei Tarkovski käis nii muusika- kui ka kunstikoolis. Tema klassivend oli Andrei Voznessenski.
1951. aastal astus Tarkovski Idamaade instituuti. Õnnetusjuhtum põhjustas tal ajuvapustuse. Tervise taastamise vältel osales ta Kaug-Ida ekspeditsioonides.
Aastal 1954 asus Tarkovski õppima Üleliidulisse Kinematograafia Instituuti, kus tema juhendaja oli Mihhail Romm.
Õpinguaastail lavastas ta lühifilmid "Mõrvarid" (Убийцы, 1958), "Kontsentraat" (1958) ja "Täna veel ei vallandata" (Сегодня увольнения не будет, 1959).
Sel ajal avaldasid Tarkovskile mõju Luis Buñuel ja Ingmar Bergman, aga ka Akira Kurosawa, Robert Bresson ja Federico Fellini.
Hiljem hindas Tarkovski kõrgelt Michelangelo Antonioni ja Sergei Paradžanovi loomingut.
Üleliidulises Kinematograafia Instituudis leidis Tarkovski endale mõttekaaslase – režiiüliõpilase Andrei Mihhalkov-Kontšalovski.
1960. aastal lõpetas Tarkovski instituudi kiitusega. Diplomitööna valmis tal lastefilm "Teerull ja viiul".
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Oktoober 2019) |
Märtsis 1982 sõitis Tarkovski Itaaliasse filmi "Nostalgia" võtetele ja 1984. aastal otsustas ta Nõukogude Liitu mitte tagasi pöörduda.
Tarkovski suri 1986. aastal Pariisis kopsuvähki.
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Mõrtsukad" (Убийцы) (1958) – NSV Liit
- "Teerull ja viiul" (Каток и скрипка) (1961) – NSV Liit
- "Ivani lapsepõlv" (Иваново детство) (1962) – NSV Liit – peapreemia Kuldlõvi Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil 1962
- "Andrei Rubljov" (Андрей Рублёв) (1966) – NSV Liit – stsenaristid Andrei Tarkovski ja Andrei Mihhalkov-Kontšalovski. Lubati ekraanile alles 1971. a. Pälvis Cannes'i filmifestivalil Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu žürii auhinna
- "Solaris" (Солярис) (1972) – NSV Liit – Stanisław Lemi romaani järgi
- "Peegel" (Зеркало) (1975) – NSV Liit
- "Stalker" (Сталкер) (1979) – NSV Liit – Arkadi ja Boriss Strugatski jutustuse "Väljasõit rohelisse" ainetel
- "Reisihetked"(Tempo di viaggio) (1982) – Itaalia, koostöös Tonino Guerraga. Eestis esilinastus 26. oktoobril 2008
- "Nostalgia" (Nostalghia) (1983) – Itaalia
- "Ohverdus" (Offret) (1986) – Rootsi
Teatrilavastused
[muuda | muuda lähteteksti]- William Shakespeare'i tragöödia "Hamlet" (1977) Moskva Leninliku Komsomoli nimelises teatris
- Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" (1984) Londonis Covent Gardenis
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Pitseeritud aeg" (Die versiegelte Zeit. Ullstein Verlag, Frankfurt am Main, Berlin 1984) – Tarkovski nägemus filmikunstist ja kunstist üldse
- "Martüroloogium: päevik 1970–1986" (Мартиролог: Дневники 1970–1986, 1989)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tatjana Elmanovitš, "Ajapeegel. Andrei Tarkovski filmid". Eesti Raamat, Tallinn 1980
- Aleksandr Solženitsõn, "Film Rubljovist". Tõlkinud Arvo Pesti – Teater. Muusika. Kino. 1990, nr 12, lk 44–50
- Jüri Lina, "Filmikunsti väljenduslikkusest. Filmikujundi struktuurist ja dünaamikast", peatükk "Väljapaistvaid lavastajaid", Tarkovski fenomen, Stockholm, 1998.
- "Kummardus Andrei Tarkovskile". Koostanud ja tõlkinud Riina Schutting. Püha Issidori Õigeusu Kirjastusselts, Tallinn 2001
Andrei Tarkovskist on tehtud hulk dokumentaalfilme, sealhulgas tema poja Andrei Tarkovski noorema film "Venemaa" (1996).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andrei Tarkovski |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Andrei Tarkovski |