1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
World's Cup Campionato Mondiale di Calcio | |
---|---|
Turniiri detailid | |
Võõrustaja(d) | Itaalia |
Linn(ad) | 8 |
Kuupäev(ad) | 27. mai – 10. juuni 1934 (15 päeva) |
Võistkondi | 16 |
Väljak(ud) | 8 |
Lõplikud kohad | |
Meister | Itaalia (1. tiitel) |
Teine koht | Tšehhoslovakkia |
Kolmas koht | Saksamaa |
Neljas koht | Austria |
Turniiri statistika | |
Mänge | 17 |
Väravaid | 70 (4,12 mängu kohta) |
Pealtvaatajaid | 363 000 (21 353 mängu kohta) |
Parim väravakütt | Oldřich Nejedlý (5 väravat) |
Parim mängija | Giuseppe Meazza |
1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid 2. maailmameistrivõistlused jalgpallis. Need toimusid 27. maist 10. juunini Itaalias.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Teised MM-võistlused jalgpallis anti korraldada Euroopale. FIFA kongressil 1932. aasta oktoobris kulus kaheksa pikka istungit, et finaalturniiri korraldajaks valida Itaalia. Lõplik otsus tehti 8. oktoobril.
Itaalias oli juba kümme aastat võimul olnud fašistlik valitsus eesotsas Benito Mussoliniga ning MM-võistluste korraldamine oli ideaalne võimalus oma natsionaalsotsialistlikke ideid propageerida. Mussolini kinnitas, et Itaalia korraldab sellise jalgpallietenduse, millist maailm veel kunagi näinud pole.
Kuna FIFA tolleaegsete reeglite järgi korraldaja automaatselt osalusõigust ei saanud, siis tuli Itaalia koondisel kodusele MM-ile jõudmiseks pingutada. MM-i korralduskomitee võis kergendatult hingata alles siis, kui itaallased olid otsustavas matšis alistanud Kreeka 4:0.
Valikturniir tuli esimest korda korraldada seetõttu, et 1933. aasta 28. veebruariks oli osalussoovi avaldanud 32 riiki. Tšiili, Peruu ja Türgi enne valikmängude algust siiski loobusid. 16 finalisti hulka mahtus vaid neli mitte-euroopa koondist – USA, Brasiilia, Argentina ja esimese Aafrika meeskonnana Egiptus. Briti jalgpalliliidud olid FIFA-ga tülis ning ei Inglismaa, Šotimaa, Wales ega Põhja-Iirimaa osalenud valikmängudel.
Kuna Uruguay oli solvunud, et enamik Euroopa meeskondi nende kutse 1930. aasta MM-ile tagasi oli lükanud, siis oma meeskonda Itaaliasse nad ei saatnud. See on MM-võistluste ajaloos esimene ja seni ka viimane kord, kui valitsev meister oma tiitlit kaitsma ei tulnud.
Kui 1930. aasta MM-il mängiti kõik kohtumised vaid Montevideos, siis itaallased jagasid mängud üle kogu maa. Kokku nähti MM-i mänge kaheksas linnas – Roomas, Napolis, Milanos, Torinos, Firenzes, Bolognas, Genovas ja Triestes.
Kui esimesel MM-il Uruguays mängiti esmalt alagruppides, siis Itaalias mängiti olümpiasüsteemis ja esimese mängu kaotanud meeskond langes kohe välja. Kui mängu normaalaeg lõppes viigiga, mängiti 2 x 15 minutit lisaaega. Kui ka see võitjat ei selgitanud, peeti kordusmäng. Loosimine toimus 3. mail Roomas.
Mängukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Linn | Staadion |
---|---|
Bologna | Stadio del Littoriale |
Firenze | Stadio Giovanni Berta |
Genova | Stadio Luigi Ferraris |
Milano | Stadio Calcistico San Siro |
Napoli | Stadio Giorgio Ascarelli |
Rooma | Rome Nazionale del P.N.F. |
Torino | Stadio Benito Mussolini |
Trieste | Stadio del Littorio |
Tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene voor
[muuda | muuda lähteteksti]
27. mai 1934
|
Itaalia | 7:1 | USA |
---|---|---|
Schiavio 18', 29', 64' Orsi 20', 69' Ferrari 63' Meazza 90' |
Protokoll | Donelli 57' |
27. mai 1934
|
Austria | 3:2 (lisaajal) | Prantsusmaa |
---|---|---|
Sindelar 44' Schall 93' Bican 109' |
Protokoll | Nicolas 18' Verriest 116' (pen.) |
27. mai 1934
|
Saksamaa | 5:2 | Belgia |
---|---|---|
Kobierski 25' Siffling 49' Conen 66', 70', 87' |
Protokoll | Voorhoof 29', 43' |
Veerandfinaalid
[muuda | muuda lähteteksti]
31. mai 1934
|
Tšehhoslovakkia | 3:2 | Šveits |
---|---|---|
Svoboda 24' Sobotka 49' Nejedlý 82' |
Protokoll | Kielholz 18' Jäggi 78' |
- Lisamäng
Poolfinaalid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmanda koha mäng
[muuda | muuda lähteteksti]
Finaal
[muuda | muuda lähteteksti]
Edukaimad väravalööjad
[muuda | muuda lähteteksti]5 – Oldrich Nejedly (Tšehhoslovakkia)
4 – Angelo Schiavio (Itaalia)
4 – Edmund Conen (Saksamaa)
3 – Raimundo Orsi (Itaalia)
3 – Leopold Kielholz (Šveits)