Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

1. Jalaväerügement

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt 1. jalaväerügement)
 See artikkel räägib Eesti endisest väeosast; teiste samanimeliste üksuste kohta vaata 1. Jalaväerügement (täpsustus).

1. Jalaväepolk
1. Jalaväerügement
Tegev 19181940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti Rahvavägi
Eesti sõjavägi
Eesti Kaitsevägi
Haru Eesti maavägi
Liik jalavägi
Suurus polk/rügement
Osa 1. Diviis
Tähtpäevad 25. aprill (12. aprill vkj)
Ülemad
Praegune ülem -
Võtmeisikud

1. Jalaväerügement (algselt 1. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe kaadriväeosa asukohaga Narvas.

1. Jalaväepolgu asutamise päevaks loeti 12. (vkj)/25. aprill 1917, mil Venemaa Ajutise Valitsuse Tallinna merekindluse staabis registreerusid Vene armee Eesti rahvusväeosa 1. Eesti jalaväepolgu 16 eesti ohvitseri ja 13 sõdurit.

1922. aastal nimetati 1. Jalaväepolk ümber 1. Jalaväerügemendiks ja roodud kompaniideks.

1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, 1. jalaväerügement Narvas ja 7. olid aga juba rahuajal jalaväerügemendid.

Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus staap, kolm pataljoni, sidekomando (neli jagu), pioneerikomando, suusk-jalgratturkomando (kolm jagu), ratsakomando (kaks jagu), töökompanii (kaks rühma) ja ambulants, kokku 1713 meest ja 80 hobust.

1. Jalaväerügemendi koosseisu kuulus ka Eesti Vabariigi riigivanema residentsi – Oru lossi garnison. 1. Jalaväerügemendi osad paiknesid Narva Hermanni ja Jaanilinna linnuses Narva jõe mõlemal kaldal.

Rügement likvideeriti 23. detsembril 1940.

Juhtkond ja koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]
1. Jalaväerügemendi rinnamärk

1. jalaväepolk Vabadussõjas

[muuda | muuda lähteteksti]

Polk võitles kogu Vabadussõja vältel Viru rindel. Koosseis jagunes 3 pataljoni (igaühes 4 roodu), lisaks õppe-, jalamaakuulajate, ratsamaakuulajate, side-, sapööri- ja komandandikomando ning töörood.

 Pikemalt artiklis Eesti Vabadussõda, Viru rinne

1. jalaväepolk/rügement 1920–1940

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Vabadussõja lõppu ja Tartu rahu sõlmimist koondati 1. jalaväepolk Narva-Jõesuusse, hiljem Narva. 1920. aasta osalise demobiliseerimise käigus muudeti senised pataljonid roodudeks, mis moodustasid ühe pataljoni, lisaks 1 kuulipildujarood, õppe-, side-, sapööri-, komandandi-, ratsamaakuulajate, jalamaakuulajate ja pommipildurite komandod. 1. jalaväepolgu allüksused dislotseerusid Narvas ja Narva-Jõesuus. Sõja lõpule järgnenud demobiliseerimise tulemusel vähenes polk pataljoni suuruseks ning 1920. aasta novembrist oli 1. jalaväepolgu dislotseerumikoht Narva Hermanni ja Jaanilinna linnus.

1921. aastal liideti jalaväepolguga demobiliseerimise tulemusel 9. jalaväepolgu ja seejärel asendati 4. jalaväepolgu vähendatud isikkoosseisuga pataljonid 1. jalaväepolgu III pataljoniks. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodudkompaniideks ja polgud rügementideks) ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel. Polk täitis kuni 1923. aastani piirivalve ülesandeid.

1923. aastal asusid 1. jalaväerügemendi allüksused Narva piiril, Narva Hermanni kindluses ja Jaanilinna kindluses: rügemendi staap Hermanni tänav 15, I ja IV pataljoni staap Narva Hermanni kindluse Hermanni kasarmus. I pataljoni 1., 2. ja 3. kompanii Eesti-Venemaa piiripunktides, 4., 5. ja 1. kuulipildujate kompanii Hermanni kasarmus. 6. ja 2. kuulipildujate kompanii Jaanilinna kindluses. Töökompanii, laod ja töökojad Vestervalli tänav 24 ja 26 majades. Ratsaluurajate ja sidemeeskonnad asusid Hermanni kindluses. IV pataljoni 4., 5. ja 1. kuulipildujate kompanii Hermanni kasarmus, 6. ja 2. kuulipildujate kompanii Jaanilinna kindluses. Töökompanii, laod ja töökojad Vestervalli tänav 24 ja 26 majades. Ratsaluurajate ja sidemeeskonnad asusid Hermanni kindluses. Rügemendi ambulants asus Hermanni tänav 15, rügemendi ohvitseride kasiino Vestervalli tänav 10.

1923. aastal formeeriti olemasolevatest pataljonidest juurde 2. pataljon, rügemendi koosseisu kuulus I, II ja IV pataljon. 1924 kehtestatud uute koosseisudega loodi III pataljon, samal ajal viidi IV pataljon 3. jalaväerügemendi koosseisu. 1924. aastal reorganiseeriti 1. jalaväerügement 3-pataljoniliseks.

1928. aasta sõjaväereformi käigus moodustati rügementide asemel üksikud jalaväepataljonid, 1. jalaväerügement Narvas ja 7., Võrus ja Petseris olid aga juba rahuajal jalaväerügemendid. 1928. aastal asutas rügement polügooni ja suvelaagri Kurtnal (praegu Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas).

Pärast 1934. aastat asus 1. jalaväerügemendi üks kompanii ja ratsakomando Oru lossis, riigivanem Konstantin Pätsi suveresidentsis. Jaanilinna linnuses asus 1. diviisi väeosade õppekompanii, 5. ja 6. kompanii, suusk-rattur komando. ja rk kompanii.

1. jalaväerügement Narvas oli 1937. aastast koondatud organisatsiooniga - pataljonides oli kokku vaid 5 laskurkompaniid ja 3 raskekuulipildurikompaniid. I pataljoni 1. laskurkompanii ja 1. raskekuulipildurikompanii olid õppeüksused, ülejäänud kaks laskurkompaniid olid kadreeritud. II pataljonis oli 5. laskurkompanii ja III pataljonis 9. laskurkompanii kadreeritud. Rügemendi allüksused paiknesid Narvas (Hermanni kindluses, Vestervalli kasarmus ja Ingeri tänaval) ja Jaanilinnas, 4. laskurkompanii ja ratsakomando asusid Orul, moodustades Oru lossi kaitsemeeskonna ning 8. laskurkompanii paiknes 1937. aastast Narva-Jõesuus.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]