Õhurõhk

Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.

Kui väheneb õhusamba kõrgus, väheneb ka õhurõhk. Maapinnast kõrgemale tõusmisel õhurõhk langeb ja on seda väiksem, mida kõrgemal ollakse maapinnast. Õhurõhk alaneb eksponentsiaalselt (logaritmiliselt).

Õhurõhku mõõdetakse elavhõbe- või aneroidbaromeetriga. Täpsemad on elavhõbebaromeetrid. Õhurõhu mõõtühikuteks on 1 mmHg, 1 mb, 1 hPa või 1 toll. Tollides mõõdetakse õhurõhku USA-s. Oma väärtuselt on 1 mb ja 1 hPa võrdsed. Hektopaskali ja mmHg suhe on 4:3, st 4 hPa = 3 mmHg. Seda suhet kasutataksegi õhurõhu väärtuste ümberarvutamisel. Standardõhurõhk (merepinna kõrgusel), standardtemperatuuril 15 °C = 1013,2 hPa ~ 1 bar.

Õhurõhk on pidevas muutumises, seejuures tehakse vahet regulaarsel ja dünaamilisel muutumisel. Regulaarsed muutused on seotud ööpäevase kõikumisega; 24 tunni jooksul täheldatakse õhurõhu 2 madalat ja 2 kõrgemat seisu, miinimumid kell 4 ja 16 ning maksimumid kell 7 ja 22 kohaliku aja järgi. Korrapäratud rõhu muutused on seotud kõrg- ja madalrõhualade liikumisest (dünaamikast) tekkinud kõikumisega. Kõrgrõhuala lähenemisel õhurõhk tõuseb, madalrõhuala lähenemisel langeb ning olles seotud ilmastiku muutumisega, on need andmed abiks ilma ennustamisel.

Õhurõhu kõikumise põhjuseks on temperatuurimuutustest tingitud õhumasside liikumine. Õhurõhu korrapäratute kõikumiste ulatus võib olla küllalt suur: harilikult jääb see vahemikku 950–1050 hPa, erandjuhtudel võib olla koguni 935–1060 hPa. Madalaim õhurõhk 870 hPa – registreeriti 12. oktoobril 1979 Lääne-Guamil Vaiksel ookeanil taifuuni TIP piirkonnas. Senini mõõdetud kõrgeim õhurõhk 1083,3 hPa – registreeriti Siberis Agatas 31. detsembril 1968.

Õhurõhu vähenemine sõltuvalt kõrgusest on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligikaudse baromeetrilise valemiga

${\displaystyle P(h)=P_{0}\cdot \exp \left[{\frac {-g_{0}\cdot M\cdot (h-h_{0})}{R^{*}\cdot T}}\right]}$,

kus

${\displaystyle P(h)}$  – rõhk kõrgusel ${\displaystyle h}$;

${\displaystyle P_{0}}$   – rõhk lähtekõrgusel ${\displaystyle h_{0}}$;

${\displaystyle h}$     – kõrgus meetrites;

${\displaystyle h_{0}}$   – lähtekoha kõrgus meetrites;

${\displaystyle T}$    – õhu temperatuur (K);

${\displaystyle R^{*}}$  – universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m /(K·mol);

${\displaystyle g_{0}}$   – raskuskiirendus: 9.81 m/s²;

${\displaystyle M}$    – õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol).

Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra.

Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes:

• elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes (mm Hg);
• millibaarides (mbar);
• hektopaskalites (hPa);
• elavhõbedasamba kõrgusega tollides (1 toll = 25,4 mm).

• Atmosfäärirõhk
• Kõrgrõhuala
• Madalrõhuala