Édouard Daladier
Édouard Daladier | |
---|---|
Édouard Daladier | |
Prantsusmaa peaminister | |
Ametiaeg 31. jaanuar 1933 – 26. oktoober 1933 | |
Eelnev | Joseph Paul-Boncour |
Järgnev | Albert Sarraut |
Prantsusmaa peaminister | |
Ametiaeg 30. jaanuar 1934 – 9. veebruar 1934 | |
Eelnev | Camille Chautemps |
Järgnev | Gaston Doumergue |
Prantsusmaa peaminister | |
Ametiaeg 10. aprill 1938 – 21. märts 1940 | |
Eelnev | Léon Blum |
Järgnev | Paul Reynaud |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
18. juuni 1884 Carpentras, Prantsusmaa |
Surmaaeg |
10. oktoober 1970 (86-aastaselt) Pariis, Prantsusmaa |
Erakond | Parti républicain, radical et radical-socialiste |
Édouard Daladier [edu'aar daladj'ee] (18. juuni 1884 Carpentras – 10. oktoober 1970 Pariis) oli Prantsusmaa poliitik. Ta oli korduvalt Prantsusmaa peaminister, sealhulgas Teise maailmasõja alguse ajal. Ta kuulus Vabariiklikku, Radikaalsesse ja Radikaalsotsialistlikku Parteisse.
Daladier oli korduvalt minister. 1924–1925 kolooniate minister, 1925 sõjaminister, 1925–1926 ja uuesti 1926 avaliku koolituse ja kaunite kunstide minister (tänapäeva mõistes haridus- ja kultuuriminister), 1930, uuesti 1930–1931 ja veel kord 1932 avalike tööde minister, 1932–1934 sõjaminister, 1936–1937 ja 1938 asepeaminister, 1936–1940 riigikaitse- ja sõjaminister ning 1939–1940 ja uuesti 1940 välisminister.
Daladier oli peaminister kolm korda: 31. jaanuarist 26. oktoobrini 1933 (ühtlasi sõjaminister), 20. jaanuarist 9. veebruarini 1934 (ühtlasi välisminister) ja 10. aprillist 1938 21. märtsini 1940 (ühtlasi kaitse- ja sõjaminister ning ajuti välisminister).
Ta kirjutas alla Müncheni kokkuleppele, kuigi uskus, et Saksamaa jätkab vallutusi. 3. septembril 1939 kuulutas Daladier' valitsus Saksamaale sõja, kuid sõjategevusest hoiduti. Daladier keelustas 1939. aasta septembris Prantsuse Kommunistliku Partei, mis toetas Molotovi-Ribbentropi pakti. 1940. aasta märtsis astus ta tagasi, sest oli keeldunud Soomet Talvesõjas abistamast.
Pärast Teist maailmasõda oli Daladier Prantsusmaa Saadikutekoja liige ja Charles de Gaulle'i poliitiline vastane. 1953–1958 oli ta Avignoni linnapea.
Eelnev Joseph Paul-Boncour |
Prantsusmaa peaminister 1933 |
Järgnev Albert Sarraut |