Świętopełk II

Artiklis puuduvad viited. (November 2020) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Świętopełk II, ka Zwantepolc II või Swantopolk II (1190/1200 – 11. jaanuar 1266), mõnikord tuntud kui Suur (poola: Świętopełk II Wielki; kašuubi: Swiãtopôłk II Wiôldżi), oli valitsev Pomereelia-Gdański hertsog 1215. aastast kuni oma surmani. Ta oli esimene Samboriidide dünastia liige, kes kutsus end alates 1227. aastast dux.

Hertsog on tuntud mitme kirjapildiga (Swantepolk, Swantipolk, Svatopluk, Świętopełk, Swatopolk, Sviatopolk, Światopełek, Świętopełk, Swiãtopôłk), millest pitseril kasutati Domin(us) Zwantepolc(us) D(ux) Danceke ja Svantopelc Ducis Pomeranie.

Świętopełk oli Pommeri hertsogi Mestwin I ja selle naise Swinisława poeg. Tema isa valitses Poola ülemhertsogi Władysław III Laskonogi määratuna Ida-Pommerit (või Pomereeliat) umbes 1205. aastast. 1216. või 1217. aastal tehti tema pojast Świętopełkist Krakówi ülemhertsogi Leszek Biały poolt Pomereelia asevalitseja. Ta vastutas Gdański territooriumi eest, mis oli Pomereelia neljast osast suurim. 1218. aastal kasutas Świętopełk ära kohalike rüütlite mässu Taani võimu vastu ja hõivas Schlawe ja Stolpi maad. Pärast venna Wartislawi surma pärijateta võttis Świętopełk üle tema Lubiszewo Tczewskie.

Pärast isa surma olid Świętopełki vennad Sambor ja Ratibor veel alaealised, nii toimis ta nende eestkostjatena. Täisikka jõudes said vennad oma osa pärandist: Sambor sai Lubiszewo Tczewskie ja Ratibor sai Białogardi.

Świętopełk, kes kasutas iseseisvuse saavutamiseks ära Piastide Poola killustatust, lubas Władysław Odonicile Krakówi ja Sileesia trooni vastutasuks oma toetuse eest Leszeki ja Alam-Sileesia Henryk I Brodaty tagandamisel. 23. novembril 1227 tapeti Piasti hertsogite Gąsawa kogunemisel Leszek varitsusest, mille korraldas Świętopełk II ja võibolla Władysław, samas kui Henryk sai raskelt haavata.

1233.–34. aastal ühines Świętopełk II koos oma venna Samboriga ristisõdijate armeega, kõrvuti Hermann Balke, Masoovia Konrad I, Henryk I Brodaty ja Władysław Odoniciga. Nad suundusid Kwidzyni (Marienwerder) ja kindlustasid selle Saksa ordu jaoks. Pärast selle ülesande täitmist kohtasid ristisõdijad Sorge jõe lahingus paganlikke preislasi pomesaane. Nad võitsid paganaid ja suutsid haarata suurema kontrolli Lõuna-Preisimaal.

1238. aastal vallutas Świętopełk Sławno hertsogkonna, mille territooriumid ühendasid Pommerit Gdański, Nakło ja Bydgoszcziga. See tagas sõja Kujawyga. Vennad, kelle üle Świętopełk pidi 20 aastat valitsema, keeldusid pärast 12 aastat oma ülemisandat toetamast ja konflikt arenes kodusõjaks. Sambor ja Ratibor aeti nende maadelt minema ning pidid otsima varjupaika ja liitu esmalt Piastidest sugulastega Suur-Poolas, seejärel Saksa orduga, kristliku sõjalise orduga, kes pidas ristisõda paganlike preislaste vastu. Rüütlite ja Świętopełki vahel oli ka majanduslikke pingeid. Selle tulemuseks oli liit paganlike preislastega. Świętopełk mängis võtmerolli Esimeses Preisi ülestõusus, mis algas 1242. aastal.

Liit paganlike preislaste ja kristliku Świętopełki vahel religioosse ordu vastu, mida toetas paavst, oli ootamatu. Świętopełk oli varem tuntud katoliku kiriku ja kristliku ürituse toetajana. Lõpuks ülestõus ei õnnestunud ja rahuleping, mida vahendas paavsti legaat, sõlmiti 24. novembril 1248. Świętopełk pidi tagastama oma vendadelt võetud maad, laskma Saksa ordul oma valdusi läbida, peatama Wisłat kasutavatelt laevadelt tollide kogumise ja lõpetama igasuguse abi preislastele. Ta pidas oma sõna ja ei aidanud preislasi nende Suure ülestõusu (1260–1274) ajal.

Pärast 46-aastast valitsemist alates 1220. aastast suri Świętopełk 1266. aastal, tema pojad Mestwin II ja Wartislaw II pärisid tema valdused.

• 1217/1218 Eufrozyna († 1230), Suur-Poola hertsogi Odoni tütar
• enne 1252 (?) Ermengard (Ermengardis, † pärast 1270), Schwerini krahvi Heinrich I tütar

• Mestwin II (u 1220–1294)
• Wartislaw II (u 1237–1271)
• Euphemia (u 1225–1270)
• Jan (u 1230–1248)
• tundmatu tütar