Suur-Pakri

Suur-Pakri
	Suur-Pakri maastik
Ümbritseb	Soome laht
Saarestik	Pakri saared
Koordinaadid	59° 19′ 40″ N, 23° 54′ 35″ E
Pindala	12,68 km²
Pikkus	6,8 km
Laius	2,5 km
Rannajoone pikkus	22,84 km
Kõrgeim koht	Suur-Pakri pank (8 m)
Elanikke	(asustamata)

Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes. Mandri-Eestist eraldab saart Kurkse väin. Saare pindala on 12,68 km².^[1] Suur Pakri on Väike-Pakrist veidi väiksem. Mõlemad saared kuuluvad Paldiski linna koosseisu.

Nimi

Saare rootsikeelne nimi Rågö tähendab 'rukkisaart'. Selgusetu on, miks pindalalt väiksemat saart on suuremaks nimetatud.

Asend

Saar asub 5 km Vihterpalu jõe suudmest kirdes. Saarest itta jääb Väike-Pakri saar, neid lahutab 1,5 km lai ja 1,6–1,8 m sügav väin.

Loodus

Saare põhjaosa kuulub Pakri maastikukaitseala koosseisu. Seal asub umbes 3 km pikk ja 1–8 m kõrge Suur-Pakri pank. Saare põhjaosas on mitu looduslikku või inimtekkelist väikest järve (Suur-Pakri saare järvikud).

Samblikest on saarelt leitud habrast aloinat, lubi-niithammast ja siberi manniat.

Saare põhja- ja idarannikul esineb niite. Looniit on Eesti üks suuremaid lagedaid looalasid. Haruldasemaist taimedest kasvavad saarel salutakjas, soohiilakas ja nõmmnelk. Heinamaad olid piiratud kiviaedadega.

Mets katab neljandiku saare pindalast, eelkõige kesk- ja lääneosa. Saarel kasvavad Eesti läänepoolseimad pangametsad. Puudest kasvavad saarel kased, kuused ja harilikud pihlakad.

Saare lõunaosa on kohati soine.

Ajalugu

Pakri saari on esmamainitud 1283. aastal kui Taani kuningas Erik V Klipping kinnitas Padise kloostri valdused.

28. aprillil 1345 müüs kloostri abt Nicolaus saare viiele rootslasele 34 hõbemarga eest. 1555. aastal käisid saare talupojad Rootsi kuninga Gustav I Vasa juures õigust nõudmas. Eestimaa kubermangu justiitskolleegium otsustas 1770, et kohalik mõisnik Thomas von Ramm ei või Suur-Pakri talupoegi kohelda pärisorjadena.

Saarel oli kolm küla: Suurküla (Storby), Lepikuküla (Bisagidby või Alskogby) ja Rannaküla (Strandby või Åsby või Åsa), mille elanikud pidid mais 1940 lahkuma. Nõukogude ajal kasutati saart polügoonina. Eesti Vabariigile on saar tagastatud mais 1994.

Suur-Pakri saare loodetipus asub Suur-Pakri tulepaak.

Saarele oli plaanitud rannakaitsepatarei nr 2b, mis oleks kuulunud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni koosseisu, kuid see jäi ehitamata.

Suur-Pakrit on pakutud tuumaelektrijaama üheks sobilikuks kohaks Eestis.^[2]^[3]

Kultuurimälestistest asuvad saarel Suur-Pakri kiriku varemed^[4] ja Suur-Pakri kalmistu.^[5]