Reik on astmeline komisjonitasu mida nii "live" kui ka internetipokkeritoad võtavad pokkerimängu läbiviimise eest. Tavaliselt on see 5–10% panga kohta iga jaotuse jooksul, maksimaalselt kindlaks määratud summani (cap). Kasiino võib reiki võtta ka ilma protsenti kasutamata. Näiteks kasutavad mõned pokkeritoad sellist varianti kus flopiga mängudes (nagu Texas Hold'em) reiki ei võeta juhul, kui mäng ei lähe flopini välja. Seda nimetatakse "no flop, no drop".[1]

Pokker on mäng kus mäng käib mängijate vahel, üksteise vastu ning "maja" ei panusta mängijate vastu (nagu näiteks blackjackis või ruletis) seega on see tasu põhiline viis "majale" kasumit teenida.

Selle protsendi suurus sõltub eelkõige teenusepakkujast kus mäng toimub. Internetipokkeris peab operaator katma palju erinevaid kulutusi nagu näiteks klienditugi, tarkvara ning personal. Tavapärastes "live" kasiinodes kasutatakse seda tasu ka krupjee palga maksmiseks (kuigi paljudes kohtades annab jootraha suure osa krupjee sissetulekust) kelle kasiino on mängu läbiviimiseks palganud, teenindava paresonali (ettekandjatest supervisor'iteni) palga ning mänguvahendite soetamise ning isegi kasiino rendi kulude tasumiseks.

Selleks, et mängija pokkeris võidaks, peab ta lisaks oma vastaste alistamisele ka "maja" võetava reigi osa võrra rohkem võitma.[2]

Protsess

Sõltuvalt pokkerimängu tüübist kasutatakse reigi võtmiseks kolme erinevat varianti.

Rahamängulaudadel võtab [krupjee] reiki sõltuvalt sellest kui palju mängijad on panka panustanud. "Live" kasiinos võtab krupjee pangast mängumärgid mis ongi "majale mineva tasu jaotuse jooksul või selle lõppedes. Need mängumärgid pannakse spetsiaalsesse kasti millest need mängumärgid eemaldatakse alles laua sulgemisel või vahetuse lõppedes. Väiksemates kasiinodes pannakse need mängumärgid ka float-tray'sse. Internetis mängides võtab programm reigi automaatselt. Mõned tarkvarad näitavad krupjeed pangast reiki võtmas ka graafilisel kujul, kusjuures krupjee võtab reiki panustamisringide vahel kuid tarkvara ootab siiski jaotuse lõpuni ja võtab siis kogu pangast lubatud maksimaalse summa ulatuses reiki, enne kui pank võitjale välja makstakse. Eestis kasutatakse "live" kasiinodes seda varianti.

Teine reigi võtmise võimalus on "time collection" või"table charge" (kasutati kunagi ka Eestis) kus iga rahamängus osaleja maksab kindlaks määratud tasu, tavaliselt poole tunni kaupa. Internetis on ka selliseid võimalusi kus mängija maksab kindla kuutasu.[3]

Kolmas reigi võtmise võimalus on pokkeriturniiri osavõtumaksu eest küsitav tasu (entry fee). Eestis kasutusel.

Mõned internetipokkeri toad ei võta enam üldse reiki. Need "reigivabad" pokkeritoad teenivad oma kasumi suunates mängijaid oma firma muude mängude juurde, mis neile suuremat kasumit annavad, nagu näiteks kihlveod.

Legaalsus

Kõigis teadaolevais jurisdiktsioonides on pokkerimängu korraldamise eest tasu võtmine illegaalne juhul, kui mängu korraldajal ei ole kehtivat hasartmängulitsentsi (vastavaid lube). Paljudes jurisdiktsioonides on seadused kirjutatud nii, et need ei keela eravaldustes pokkeri mängimist juhul, kui mängu korraldamise eest tasu ei võeta.

Vaata ka

Märkused

Lingid