Kirjatuvi
Kirjatuvi on tavaline kodutuvi (Columba livia var. domestica)[1], keda kasutatakse kirjade ja sõnumite kohaletoimetamiseks kahe punkti vahel. Tavaliselt on nad saanud teatava väljaõppe,[2] ehkki võime koju tagasi pöörduda on iga tuvi kaasasündinud omadus.
Kirjatuvid kasutavad orienteerumiseks Maa magnetvälja omadusi, nende tundlikud närviretseptorid on võimelised tajuma väiksemaidki muutusi neid ümbritseva magnetvälja suunas, polaarsuses ja tugevuses. See on nende loomupärane omadus, mida lisaks tuvidele omavad ka teised (ränd)linnud ja roomajad.[1]
Tuvisid kasutatakse ka võistlusspordis[3]. Võistlustuvide omanikud praktiseerivad oma lindude juures eraldi treeningut ja toidavad neid erilisel viisil[4], tagamaks, et nende hoolealuste etteasted oleksid võimalikult kiired ja täpsed.[3]
Kirjatuvid on tugevalt mõjutatud kosmoseilmast - kui Päikese aktiivsus on kõrge, võib tuvide orienteerumisvõime häiruda ja nad lendavad vales suunas või sihitult ringi. Tuvikasvatajad jälgivad hoolega kosmoseilma ennustusi ning Päikese magnettormide ajal tuvide võidulendamisi ei korraldata.[5]
Kirjatuvi kasutus antiikajal
Kirjatuvisid kasutati maailma esimestel Olümpiamängudel (776 eKr): igal võistleval atleedil oli kaasas (vähemalt üks) kirjatuvi tema oma kodukülast. Kui atleet juhtus võistluse võitma, saatis ta tuvi sõnumiga teele ja nii oli see lind esimene, kes saavutatud võidust tema kodukülla rõõmsa teate tõi.[7]
V sajandil enne Kristust asutati Lähis-Idas maailma esimene teadaolev kirjatuvisid kasutav riiklik postisüsteem. Selle asutajaks oli suur Pärsia kuningas Kyros II, Pärsia Impeeriumi isevalitseja aastatel 559–530 eKr.[7]
Kirjatuvisid kasutasid Kreeka kalamehed, kui nad Vahemere randadel kalu püüdsid. Tuvid vahendasid nende vahel sõnumeid kalaparvede madalikule tulekust.[7]
Kirjatuvisid kasutasid India ja Araabia kaupmehed, kui nad Hiinas kauplemas käisid.[7]
Aastal 53 eKr kandsid kirjatuvid Hannibali sõnumeid.[7]
Julius Caesar kasutas tuvisid oma Gallia sõdades, aastatel 58-51 eKr.[7]
Tuvide kasutus 19.-21. sajandil
Aastal 1896 asutati Uus-Meremaal kirjatuvisid kasutav postiteenus, mida tunti kui Pigeon-Gram Service - s.o. niinimetatud "Tuvi-Gram-Teenus". Tuvid lendasid keskmise kiirusega 124,9 km/h, see tähendab, et tuvipost oli ainult 40% aeglasem, kui tänapäevane õhupostiteenus. Iga tuvi kandis endaga 5 sõnumit ja igale tuvidega lennanud sõnumile kleebiti eriline Pigeon-Gram postmark.[7]
Esimeseses Maailmasõjas kasutati tuvisid väga laialdaselt ja sakslaste poolel palgati nende allalaskmiseks eraldi täpsuslaskurid, kelle ülesandeks oli silma peal hoida, et ükski vastase tuvi sihtkohta ei jõuaks. Kui paadiga miine otsima mindi, võeti alati kaasa ka mõni kirjatuvi, et paadimeeskonna hättasattumise korral saaks kohe kiiresti tuviga oma täpsetest koordinaatidest staapi teada anda. See ettevaatusabinõu päästis mitme paadimeeskonna elu.[7]
Teises maailmasõjas kasutati samuti kirjatuvisid. Tuvid olid kasutusel mitmel pool Euroopas, Indias ja Birmas.[7]
Maailma viimane ametlik tuvipostiteenus oli käigus Odisha osariigis Indias. See töötas kuni aastani 2006. Selleks ajaks oli postiteenus käigus olnud 60 aastat ja india politsei heaks oli töötanud kokku umbes 800 lindu. Kirjatuvid tagasid igapäevase postiteenuse Odesha osakonna ligikaudu 400 politseijaoskonna vahel.[7] Kirjatuvid kandsid elutähtsaid sõnumeid kahe suure looduskatastroofi aegu: 1971. aasta hiidtsükloni ajal ja 1982. aasta suurte üleujutuste ajal. Nende võime lennata päästis palju inimelusid.[7]
Kirjatuvi kultuuris
Kirjatuvi esineb kultuuris palju eriti ajaloolistes ja ajalooga seotud teostes, omades teatavat sümboolset ja romantilist tähendust. Näiteid kirjandusest:
- Vanas testamendis saadab Noa valge tuvi kuiva maad otsima ja tuvi pöördub laevale tagasi, kandes noka vahel haljast õlipuu lehte[8]. Siin on tuvi lootuse sümbol - näitab, et kusagil on kuiva maad. Kui Noa teine kord tuvi välja saadab, ei pöördu too enam tagasi ja varsti saabki ka kogu laevameeskond oma jala kuivale maale toetada.
- Astrid Lindgreni romaanis "Vennad Lõvisüdamed" (1973) on tuvid ja tuvipost üheks keskseks teemaks. Valge tuvi on seal vabaduse sümboliks.
Näiteid filmikunstist:
- "Viimane ükssarvik" ("The Last Unicorn", 1982). Leedi Amalthea ja Prints kasutavad valgeid kirjatuvisid oma armastuskirjade vahetamisel.
- "Valitsejanna Ki" ("Empress Ki"/"기황후", 2013)". Ajastudraama, mille mõnes episoodis kasutatakse kirjatuvisid.
- "Apteeker Melchior"i (2022) avastseenis (kus laev jõuab Gotlandilt Tallinnasse) on kasutusel kirjatuvi.
Näiteid muusikast:
- Scorpions - "White Dove".
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Dove | Mourning, Columbidae, Pigeons | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ Dan. "How To Train A Carrier Pigeon". Pigeonpedia (Ameerika inglise). Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "Pigeon racing | History, Rules & Training | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ Lofts, McLaughlin. "McLaughlin Lofts". McLaughlin Lofts (Ameerika inglise). Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ "Bad (space) weather cancels pigeon races! | NASA Space Place – NASA Science for Kids". spaceplace.nasa.gov. Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ Spier, Jeffrey (14. aprill 2016). "A Greek Marble Relief of a Young Girl Holding Doves". Getty Iris (Ameerika inglise). Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 7,10 "A Fascinating History Of The Carrier Pigeons". Kashmir Observer (Ameerika inglise). 6. juuli 2020. Vaadatud 6. augustil 2023.
- ↑ "Jumal mõtles Noale | Piiblivõti | Avatud Piibli Ühing". www.avatudpiibel.ee. Vaadatud 6. augustil 2023.
Välislinke
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kirjatuvi |