Akutööriist

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2021) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Akutööriist on elektrivõrgust sõltumatu toitega tööriist, mis saab tööks vajaliku energia akust.

Esimeseks akuga laiatarbe-käsitööriistaks kujunes elektritrell, mis võeti kasutusele seoses akutehnoloogia arenguga 1980/90. aastatel. Sellel oli juba kiir(kinnitus)padrun, mis võimaldas puuri jm otsakuid kinnitada ilma erivõtit kasutamata.

Akutööriistades kasutatakse jõuallikana kahte põhitüüpi akusid.^[1]

• Nikkelakud:
  • nikkelkaadmiumaku (NiCd-aku)
  • nikkel-metallhüdriidaku (NiMH-aku)
• Liitiumakud:
  • liitiumioonaku (Li-ion-aku)
  • liitiumpolümeeraku (LiPo-aku)
  • LiHD-aku (suurema energiatiheduse ja pikema kasutusajaga)

Aku nimipinge sõltub aku tüübist ja akuelementide arvust (üldpinge on elemendi nimipinge ja elementide arvu korrutis):

• nikkelaku elemendi nimipinge on 1,2 V (seega võib aku nimipinge olla nt 7,2 V, 9,6 V, 10,8 V, 14,4 V, 18 V ja 36 V);
• liitiumaku elemendi nimipinge on kõige sagedamini 3,7 V (vastavalt võivad aku pinged olla 7,4 V, 11,1 V, 14,8 V, 18,5 V).

Madala pingega akud on näiteks kruvikeerajatel, kõrge pingega (kuni 36 V) profitööriistadel.

Aku mahutavus jääb käsitööriistadel vahemikku 1,2–5,2 Ah. Mida kõrgem on aku pinge ja suurem mahutavus, seda kauem saab tööriista ühe laadimisega kasutada. Mõistagi on niisugune aku vastavalt kogukam ja seega on suurem ka tööriista kaal. Liitiumakud on sama energiahulga juures üldiselt kergemad ja väiksemad, samuti isetühjenevad nad palju aeglasemalt.

• Trell – sujuvalt muudetav pöörlemiskiirus, kiirkinnituspadrun
• Lööktrell – betooni ja kivi puurimiseks
• Kruvikeeraja – võimalik valida pöördemomenti
• Taldlihvija, nurklihvija (lihvketas paikneb käepideme suhtes 90° nurga all)
• Tikksaag, ketassaag
• Tolmuimeja (vars-, käsi- ja robottolmuimeja)
• Trimmer

Tuntud akutööriistade tootjate seas on näiteks Makita, Bosch, Metabo, Dewalt, Black & Decker.