Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Husi:: Notifikasaun Moras Ka Moras Ne'ebe Akontese Ho Surtu

Download as docx, pdf, or txt
Download as docx, pdf, or txt
You are on page 1of 18

Notifikasaun Moras Ka Moras Ne’ebe Akontese Ho Surtu

Husi:
Grupu IV

Nú. Naran NRE


1. Aida Gusmão 20160402006
2. Angelo Virgilio da Costa 20160402009
3. Elisio Ximenes Boavida 20160402019
4. Felicina Marella de Oliveira 20160402023
5. Glicerio dos Santos 20160402029
6. Laura Francisca Simões 20160402039
7. Loleta Ribeiro 20160402041
8. Maria Leonarda Bui 20160402050
9. Marino da Costa Lopes 20160402053
10. Odilia Bela Neves 20160402063
11. Terezinha da Silva de Loiola Pereira Branco 20160402069
12. Yohanes da Costa 20160402072
Escola Superiór de Enfermagem

1
Faculdade Medicina e Ciências de Saúde Universidade Nacional Timor
Lorosa’e

2017

LIAN MAKLOKE

Agradese ba buat hotu ne’ebe Na’i haraik ona mai ita iha mundu ne’e, tan nu’udar
kriatura Maromak nian buka nafatin atu hadi’a no hatene klean ba buat hotu ne’ebe haleu iha ita
nia moris liu-liu ba topiku ho naran “Notifikasaun Moras ka Moras Akontese ho Surtu”. Ho
topiku ne’e oinsa atu fanu ita hodi hadi’a no hasa’e ita nia koñesimentu kona-ba siensia no avalia
diakliu tan ba ita nia planu ne’ebe iha hodi implementa ba iha esperiensia pratika saude nian iha
moris lor loron.

Tan ne’e konsidera nafatin ba siensia iha ita nia moris buka nafatin atu estuda liu husi
siensia oioin kona ba ita nia saude hodi bele avalia moras ne’ebe mak akontese iha ita nia
komunidade.

Ami nia agradese ba professor Virgilio Soares, nu’udar manorin ba materia ne’e.

Agradese mos ba kolega sira ne’ebe fo sira nia apoiu moral no lia fuan mai ami hodi
realiza ami nia servisu ne’e ho di’ak maski iha obstakulu oi-oin ne’ebe mak ami hasoru maibe
ida ne’e sai hanesan siensia ida hodi hadia iha tempu tuir mai.

Ho espera katak liu husi ami nia topiku ne’e sei la kompletu no klaru tan ne’e ho ita hotu
sira nia kritika no sujestaun hodi bele hadi’a no haklean tan ami nia konesimentu kona-ba topiku
ne’e.

2
ÍNDISE

Índise................................................................................................................................................I

Lian Makloke..................................................................................................................................II

Kapítulu I Introdusaun.....................................................................................................................1

A. Antesedente..........................................................................................................................1
B. Formulasau problema...........................................................................................................2
C. Objetivu ...............................................................................................................................2

Kapítulu II Rezolusaun....................................................................................................................3

A. Definisaun surtu/outbreak....................................................................................................3
B. Tipu surtu.............................................................................................................................3
C. Kriteria surtu........................................................................................................................4
D. Moras ne’ebe mak hamosu surtu/outbreak..........................................................................5
E. Klasifikassaun surtu/outbreak..............................................................................................6
F. Fator ne’ebe mak afeta hodi hamosu surtu..........................................................................7
G. Estudu implementasaun surtu..............................................................................................8
H. Prosedimentu prevensaun surtu.........................................................................................10
I. Pasu sira ne’ebe bainhira akontese surtu...........................................................................11

Kapítulu III Lian Maktaka.............................................................................................................14

A. Konkluzaun........................................................................................................................14
B. Sujestaun ...........................................................................................................................14

Referensia .....................................................................................................................................15

3
KAPITULU I

INTRODUSAUN

A. Antesedente

Iha tempu ne’e surtu (outbreak) moras sai hanesan problema global, to’o hetan atensaun
primeiru husi prinsipiu saude komunidade sira nian. Erupsaun moras impaktu husi hahan ne’ebe
iha mudansa iha ne’ebe kodisaun saneamentu ou sanitasaun no higiene la diak, maibe iha mos
nasaun dezenvolvidu sira. Tanba ne’e disciplina siensia Epidemiologia esforsu atu halo analiza
ba karakteristika no hada’et ba problema saude iha populasaun balun no mos aprende ninia
akontesimentu kauza problema no problema saude refere ho nia objetivu prevensaun no mos
ninia prevensaun.

Akontesimentu ne’ebe aumenta ema ne’ebe sofre no mate ne’ebe mak kauza husi moras
balun iha area tertentu, dalaruma sai hanesan akontesimentu ne’ebe halo hakfodak no halo
komunidade sira pániku iha area ne’e. Em jeral akontesimentu ne’e ita bolu surtu (Outbreak),
enkuantu ida ne’ebe iha intensaun ho moras hanesan moras kontagiosas hotu ne’ebe hamosu
surtu/Outbreak, moras ne’ebe mak kauza husi hahan ne’ebe mak toksis no toksis seluk.
Sofrementu ka risku moras ne’ebe hamosu surtu/outbreak bele hatene se halo observasaun
ne’ebe maka sai hanesan aktividade hotu ne’ebe mak halo ho maneira lolos, kuidadu no halo
nafatin, hanesan koleksaun dadus ne’ebe mak los, preparadu, analiza/interpretasaun, adaptasaun
dadus no informasaun. Karik rezultadu observasaun hatudu iha vitima kona ba surtu/outbreak,
maka presiza halo peskiza epidemiologia mak hanesan aktividade hotu ne’ebe mak halo atu
koñese karakteristika sira ne’ebe mak kauza no faktor sira ne’ebe maka hetan influensia ninia
akontese no penyebarluasan surtu/outbreak ne’e rasik (KLB) ho nia asaun prevensaun ne’ebe
mak presiza. Rezultadu peskiza epidemiologia fokus liu ba etapa-etapa sira ne’ebe mak tenki
halo iha esforsu prevensaun surtu/outbreak. Esforsu prevensaun ne’e hanesan prevensaun
penyebaran surtu/outbreak, inklui mos esforsu vigilansia ba prevensaun no kontra moras sira.
Esforsu prevensaun surtu ne’ebe mak planu ona ho diak no hala’o husi parte hotu ne’ebe mak iha
ligasaun ho maneira koordenadu atu hapara no hakotu akontesimentu surtu to’o la iha mudansa
sai surtu balun (Efendy Ferry,2009).

4
B. Formulasaun problema

1. Saida mak surtu ka outbreak?


2. Tipu surtu iha hira?
3. Oinsa ho kriteria surtu?
4. Moras ida ne’ebe mak hamosu surtu/outbreak?
5. Klasifikaun surtu/outbreak iha hira?
6. Fator ida ne’ebe mak afeta hodi hamosu surtu?
7. Oinsa ho estudu implementasaun surtu?
8. Oinsa ho prosedimentu prevensaun surtu?
9. Pasu sira ne’ebe bainhira akontese surtu iha hira?

C. Objetivu

1. Atu hatene kona-ba definisaun surtu ka outbreak.


2. Atu hatene kona-ba tipu surtu.
3. Atu hatene kona-ba kriteria surtu.
4. Atu hatene kona-ba moras ida ne’ebe mak hamosu surtu/outbreak.
5. Atu hatene kona-ba klasifikasaun surtu.
6. Atu hatene kona-ba fator ne’ebe mak afeta hodi hamosu surtu.
7. Atu hatene kona-ba estudu implementasaun surtu.
8. Atu hatene prosedimentu prevensaun surtu.
9. Atu hatene kona-ba pasu sira ne’ebe bainhira akontese surtu.

5
KAPÍTULU II

REZOLUSAUN

A. Definisaun Surtu/outbreak

Surtu/outbreak hanesan akontesimentu balun husi moras/mate ka hasa’e ninia akontesimentu


moras/mate ne’ebe signifikativu ho maneira epidemologia ba grupo populasaun balun iha
periodu ne’ebe determinadu (Lapau, Buchari. 2009).

Surtu hanesan moras mosu ho personalizadu (base online conditional) ne’ebe akontese iha
tempu badak nia laran no mos presiza esforsu prevensaun lalais, tamba preukupa sei sai luan,
husi parte total kazu no mos area ne’ebe iha ona distribuisaun infeksaun moras refere. Surtu mos
hanesan akontese kazu moras ne’ebe aumenta barak liu duké normalmente eksternal iha area
balun ka grupu determinadu, durante periodu balun nia laran. Informasaun kona ba potensia
surtu/outbreak baibain mosu husi fontes komunidade hanesan relatoriu pasiente nia (kazu
indeksu), pasiente nia familia, problema saude ka komunidade sira. Maibe informasaun kona ba
potensia surtu/outbreak bele mos mai husi seguransa saúde, rezultadu analiza ka vijilansia,
relatóriu mate nian, relatóriu rezultadu husi ezaminasaun laboratoriu ka media lokal (Tamher.
2004).

B. Tipu surtu

1. Tuir kauza

o Toksin : Entero toksin, exotoxin, endotoxin


o Infeksaun : Virus, bakteria, vermes, protozoa
o Toksin Biologia : plankton, alfatoxin, veneno ikan, veneno aihoris.
o Toksin Kimíku : Zat orgániku( Metal Todan, sianetu), insekta, Gas Veneno.

2. Tuir fontes

o Husi Ema: Dalan Respiratoriu, Liman, Kakorok, Relasaun Seksual no fezes


o Aktividade Ema nian : Toksin Biologia no Kimía (tempe brongke, pulverizassaun,
kail Ikan ho Veneno) daun Sona la ho steril.
o Husi Animal: Animal Hakiak, Ikan, Laho (Ezemplu: leptospirosis)
o Insetu : Lalar, Susuk (dengue, malaria)
6
o Husi anin no be’e: stapilococcus, streptococcus, vibrio
o Husi Aihan no bebidas: Veneno Aifarina, kogumelos aihan latás.

3. Papel peskizador surtu

Peskijador Epidemiologia hanesan aktividades balun ida ne’ebe hetan peskija ka survey ho
nia objetivu atu hetan dezeñu hasoru problema Saude ka moras ne’ebe komprensivu liu.

C. Kriteria surtu

Akontesimentu moras ka veneno balun bele dehan katak surtu kuandu tuir kriteria hanesan
tuir mai ne’e:

o Moras balun ne’ebe mosu antes la iha ka la koñesidu


o Akontesimentu moras ka mate aumenta ba bei-beik durante períodu 3 tutuir malu tuir nia
tipu moras (horas, loron, semana nst).
o Total pasiente foun iha fulan ida nia laran sa’e dala rua ka kompara liu ho númeru médiu
fulan iha tinan kotuk liu ba
o Númeru médiu fulan durante tinan ida sa’e dala rua ka kompara liu ho númeru médiu
fulan iha tinan kotuk liu ba
o Case fatality rate husi moras ruma iha periodu tenpu determinadu hatudu 50% ka
kompara liu ho CFR husi periodu kotuk liu ba
o Proporsional rate (PR) pasiente foun husi periodu determinadu hatudu sa’e maka’as dala
rua ka kompara liu ho periodu ne’ebe hanesan iha periodu kotuk liu ba (sebelumnya).
o Kada kazu sa’e husi periodu kotuk liu ba (ba iha fatin endémiku).
o Hetan pasiente foun ida ka liu ne’ebe iha periodu semana 4 liu ba fatin ne’e rasik hateten
katak livre husi moras ne’ebe iha ligasaun.
o Iha moras balun ne’ebe akontese dala ida ka liu husi ema ne’ebe sofre: veneno hahan no
veneno pestisida.
o Atu determina karik iha surtu, presiza fo atensaun buat hirak ne’e hodi kompara ho total
kazu ne’ebe eziste ona ka kazu ne’ebe eziste iha iha fulan kotuk liu ba.
o Determina karik iha total kazu ne’ebe existe iha valor ne’ebe esperadu.

1. Fonte informasaun ho variasaun


7
 Resultadu surveilensia ne’ebe registu

Registu iha hospital ne’ebe sai ba ema moras no mate tuir statistika registu, nst. karik
lokalidade ba iha data la iha bele uza rate ba iha data nasional husi komunidade ne’ebe besik liu.
Bele hala’o survei iha komunidade no manteim kondisaun moras ne’ebe babain mosu.

2. Pseudo-epidemiku
 Mudansa ba maneira hakerek no relatoriu moras
 Iha maneira ruma ba diagnostiku foun
 Aumeta ninia konsiensia populasaun ba tratamentu
 Iha moras seluk maibe ho sintoma ne’ebe hanesan
 Aumenta total populasaun ne’ebe hanesan

D. Moras ne’ebe mak hamosu surtu/outbreak

Moras ne’ebe mak hamosu surtu mak hanesan:

 Kolera
 pes
 Dengue
 Sarampo
 Polio
 Difteria
 Pertusis
 Rabies
 Malaria
 Hepatitis
 Avian Influenza H5N1
 Antraks
 Leptospirosis
 Influenza H1N1
 Meningitis
 Yellow Fever
 Chikungunya

 Moras ne’ebe mak akontese iha Timor


 Malaria

8
 Dengue

 Potensia Moras surtu

a. Moras karantina/moras surtu importante: Kholera, Pes, Yellow Fever.


b. Potensia moras surtu ne’ebe hadaet iha tempu ne’ebe lalais no presisa hala’o asaun
lalais: DHF (dengue hemoragia fever), sarampu, Rabies, Tetanus, Neonatrom, Diare,
Pertusis, Poliomyelitis.
c. Potensia moras surtu seluk no moras oioin ne’ebe importante: Malaria, Frambosia,
Influenza, Anthrax, Hepatitis, Typhus abdominalis, Meningitis, Veneno, Encephalitis,
Tetanus.
d. Moras hada’et ne’ebe laiha potensia epidemia no surtu, maibe tama iha progarama:
Kecacingan, Kusta, Tuberkulosa,, Syphilis, Gonorhoe,, Filariasis nst.

E. Klasifikasaun surtu/outbreak

Baseia ba nia klasifkasaun surtu fahe baseia ba kausa no ninia fontes, hanesan tuir mai
ne’e:

a. Baseia ba kausa
o Toxin: Entero toxin,hanesan ida nebe rejulta husi Staphylococcus aureus,
Vibrio, Kholera, Eschorichia, Shigella
o Exotoxin (bakteria): hanesan ida nebe rezulta husi Clostridium botulinum,
Clostridium perfringens
o Endotoxin
b. Infeksaun
o Virus
o Bacteria
o Protozoa
o vermes
c. Veneno Biologico
o Veneno husi fungos
o Alfatoxin
o Plankton
o Veneno husi ikan
o Veneno husi aihoris
d. Veneno Kimika

9
o Substansia kimika organiku: metaliku ne’ebe todan (hanesan merkuriu (air
raksa), estañu (timah), metaliku sira seluk hanesan sianida, nitratu,
peptisida.
o Gazes ne’ebe iha veneno : CO, CO2, HCN, no seluk-seluk tan
e. Baseia ba fontes

o Fontes husi ema


Ezemplu: dalan respiratóriu, liman , fezes, urina, muta hanesan:
salmonella, shigella, hepatitis.
o Fontes husi atividade ema nian
Ezemplu: venenu husi produsaun tempe bongkrek, bomba poluisaun
ambiente (penyemprotan pencemaran lingkungan.)
o Fontes husi animal
Ezemplu:animal hakiak, rabies, nsst
o Fontes husi insektu (lalar, barata)
Ezemplu: salmonella, staphylococcus, streptococcus
o Fontes husi anin
Ezemplu: staphylococcus,virus streptococcus
o Fontes husi superficie objetos ou equipamentus
Ezemplu: salmonella
o Fontes husi hahan no bebidas
Ezemplu : veneno husi aifarina, fungus, hahan kalen.

F. Fator ne’ebe mak afeta hodi hamosu surtu

a. Herd Immunity nebe menus

Faktor nebe mak afeta hodi hamosu surtu mak hanesan Herd Immunity. Jeralmente bele
hateten katak herd immunnity hanesan imunidade nebe hetan husi populasaun nebe mak
interompe transmisaun moras. Aspetu ne’e bele hanesan ho nivel imunidade individu katak
nivel imunnidade ema nian aumeta a’as, no difisil atu kona moras ne’e. Nunne’e mos ho Herd
Immunity, nia imunidade ne’ebe iha proporsaun bot ba populasaun signifika sira nia nivel herd
immunity aumenta a’as no difisil tebes atu moras kona.

Esforsu nebe atu halao ba herd immunity nebe a’as atu hadok an husi akontesimetu kada
moras nebe mak iha variasaun epidemia konforme ba:

o Imunidade proporsaun populsaun nian

10
o Esforsu atu halo transmisaun moras husi kazu ka kareira
o Estilo de vida populasaun nian

Konesimentu kona ba herd immunity nia benefisiu atu hatene kona ba hadok an husi
akontesimentu epidemia nebe mak la presija husi populasaun hotu hotu ne’ebe mak seidauk
klaru, maibe konforme husi tipu moras nian, ezemplu moras variola presija populasaun nebe iha
imunidade 90%-95%.

b. Patogeniku

Kapasidade germe moras hodi hamosu reasaun ba iha ema to’o moras ne’e mosu.

c. Ambiente ne’ebe at

Kondisaun hotu hotu mais ou menus hetan husi organismu maibe afeta ba vida moris ka
mudansa ba organismu ne’e rasik. (Notoatmojo, 2003).

G. Estudu implementasaun surtu

Objektivu geral husi estudu implementasaun surtu mak hanesan atu hetan informasaun iha
prevensaun no estudu ba kontrola surtu. Hodi atinji objetivu jeral ne’e rasik, maka ho nia
formula objetivu individu mak hanesan tuir mai :

 Hamosu diagnosa moras

Iha diagnosa ne’e hamosu moras ne’ebe mak primeiru sei deklara nivel kazu moras ne’ebe ho
ligasaun mak hanesan:

 Diagnosa ne’ebe serteza/los

Kazu sertamente (pasti): laboratorium serologia balun serteza, bakteriologia, virologia ka


parasitologia ka la ho sintoma kliniku.

Kazu provavelmente (mungkin): sinais ou sintomas ne’ebe mak hanesan ho nia moras la ho
suporta husi laboratoriu

Kazu suspeitu (tersangka): sinais ou sintomas ne’ebe mak hanesan ho nia moras maibe
ezaminasaun laboratoriu negativu.

11
 Relasaun epidemiologia

Kazu primaria: kazu ne’ebe mak moras tanba eksposizaun primeiru

Kazu sekundariu: kazu ne’ebe mak moras tanba iha kontrasaun ho kazu primeiru.

La iha kazu : akontese moras laos tanba eksposizaun primeiru ou relasaun kontrasaun ho
kazu.

 Iha horas ne’ebe estudu ba surtu/outbreak iha fatin, diagostiku moras ne’ebe hahu husi
baze adaptasaun husi sintoma no sinais moras ne’ebe mak iha ligasaun ne’ebe aprende
tiha ona husi biblioteka ka husi mestre/dosente sira ne’ebe iha ligasaun. Ho nune’e la
fasil atu determina diagnosa moras ne’ebe mak ho baze adaptasaun sintoma no sinais.
Tanba ne’e iha fatin determina dignostiku moras ho nia baze ba iha:
o Tuir frekuensia ne’ebe mak a’as to’o nato’on husi sintoma no sinais moras.
o Sintoma ou sinais patognomisis mak hanesan sintoma no sinais ne’ebe mak
espesial (khusus) ba iha moras ne’ebe determinadu.
o Equilibriu entre sensitivitas ho spesitifitas
o Prinsipiu surtu

 Distribuisaun kazu tuir tempu

Karik halo ho kurva iha ne’ebe tempu sai hanesan frekuensia kazu, hanesan kurva epidemia
iha tipu 3:

o Common source epidemic: ne’e hatudu katak iha fontes moras ne’ebe hanesan
o Propagated epidemic: ne’e hatudu katak transmisaun moras husi ema ba ema
seluk ho maneira diretamente ka liu husi ambiente
o Kombinasaun common source epidemic ho propagated epidemic

H. Prosedimentu prevensaun surtu

 Faze pra-surtu

Informasaun dalaruma sei akontese surtu hanesan hodi implementa sistema ho kuidadu,
alem de ida ne’e hala’o pasu sira seluk:

12
o Aumenta kuidadu ba iha sentru saude hanesan sistema ho kuidadu (SKD), forsa no
logistika
o Forma no treinu ekipa sentru saude sira atu nune’e movimentu lalais
o Fortalese akonsellamentu saude ba iha komunidade sira
o Halo diak ba servisu laboratoriu
o Hasa’e servisu hamtuk ho ajensia seluk

 Grupo ne’ebe halo movimentu lalais (TGC)

Iha grupu saúde ne’ebe servisu, halo hotu observasaun no prevensaun surtu iha fatin tuir ho
dadus saúde nian ka dadus estudu epidemiologia. Servisu/atividade mak hanesan tuir mai ne’e:

o Buka pasiente ne’ebe la ba halo tratamentu iha sentru saúde


o Buka kazu hodi hatene nia origem transmisaun no antisipa ninia transmisaun.
o Prevene dehidrasaun sei fo oralit ba iha kada pasiente ne’ebe hetan iha kampu
o Akonsellamentu diak ho ema no mos familia no halo relatoriu kona ba
akontesimentu surtu no maneira prevensaun ho kompletu.

 Esforsu prevensaun surtu (outbreak) bele hanesan:

1. Identifika epidimiologia
o Hatene konaba kauza moras surtu
o Determina faktor kauza ne’ebe hamosu surtu
o Hatene konaba grupu ou komunidade ne’ebe iha risku ba surtu
o Determina maneira prevensaun surtu

Aktividade ne’ebe hala’o ho vigilansia epidimiologia mak tuir mai nee:

o Koleta dados morbilidade no mortalidade iha populasaun


o Examinasaun klinika, fisika, laboratorium no determina diagnosa
o Halo survei hasoru populasaun, examinasaun, hasoru ema ne’ebe moris nomos
sasan ne’ebe mak iha area balun ne’ebe deskonfia iha kauza ba moras surtu.

2. Examinasaun, tratamentu, kuidadus, no isolasaun ba ema ne’ebe sofre moras, inklui mos
aksaun karantina ho objektivu mak :
o Fo ajuda mediku ba ema ne’ebe sofre moras atu diak no prevene sira atu labele sai
fontes kontagioza.
o Deskobre no tratamentu ba ema ne’ebe mak saudavel, maibe iha risku moras
ne’ebe potensial ne’ebe mak iha moras kontagioza (carrier).

13
3. Prevensaun no pengebalan: aksaun sira ne’ebe hala’o atu proteje ema ne’ebe seidauak
moras, maibe iha risku ba moras.
4. Halakon kauza husi moras: prinsipal liu atu halakon microbiu no animal ne’ebe hanesan
fini ba moras.
5. Atendementu ba mate isin ne’ebe kauza husi surtu : atendementu mate isin ne’ebe mate
tamba kauza husi moras ne’ebe hamosu surtu ka mate isin ne’ebe hanesan fontes ba
moras ne’ebe bele hamosu surtu tenke hala’o ho maneira espesifiku tuir tipu ninia moras
la husik norma relijiaun no mos dignidade ema nian. Atendimentu ho maneira espesifiku
ne’e hanesan ezaminasaun mate isin husi ofisial saude no tratamentu hasoru mate isisn no
mos halo sterrilisazaun ba ekipamentu sira ne’ebe utiliza iha atendimentu mate isin nian
kontrola husi funsionariu saude.
6. Fo informasaun ba komunidade, mak hanesan aktividade komunikasaun ne’ebe ho
karakter persuasivu edukativu konaba moras ne’ebe bele hamosu surtu nune’e bele sira
bele komprende karakteristika moras, ho nune’e bele proteje sira nia an husi moras ne’e
rasik no karik kona, labele hada’et ba ema seluk. Fo informasaun ne’e mos hala’o atu
nune’e komunidade bele iha papel nomos ativu hodi hasoru iha surtu.
7. Esforsu prevensaun seluk hanesan aksaun espesifiku ba moras ne’ebe hala’o iha sistema
prevensaun surtu.

I. Pasu sira ne’ebe bainhira akontese surtu

Pasu ne’ebe hasoru atu prevene kazu no kontrolu surtu/outbreak bele hahu husi agora depois
de disponivel informasaun ne’ebe adekuadu. Karik investigasaun ou estudu surtu fo ona faktu
ne’ebe klaru hodi apoio hipotesis kona ba kauza ne’ebe mak akontese surtu, fonte agen
infeksaun, no maneira transmisaun ne’ebe kauza akontesimentu ne’e , maka ho esforsu kontrolu
bele hala’o lalais la presiza atu hein tan ezame hipotese. Maibe se ba investigasaun surtu ne’e
seidauk fo rezultadu ne’ebe mak los maka sei halo tuir hanesan pasu tuir mai ne’e:

 Halo indentifikasaun ba surtu ka outbreak

Surtu hanesan aumenta akontesimentu kazu moras ne’ebe mak barak liu duke kondisaun
normal ba iha area balun ou iha grupu balun, durante periodu/tempu balun. Informasaun kona ba
akontese surtu baibain mai husi fonte komunidade, hanesan relatoriu pasiente, familia pasiente,
kuadru saude nian ka husi komunidade sira. Maibeinformasaun kona ba akontese surtu bele mos
mai husi ofisial saude sira, relatoriu mate nian, relatoriu rezultadu ezaminasaun laboratoriu, ka

14
media lokal (jornal, televisaun). Ba iha baze surtu sai hanesan rai husi kondisaun normal tanba
ne’e surtu determina ho maneira halo diferensia total kazu agora ho rata-rata total kazu no ninia
variasaun iha tempu uluk (semana, fulan, tinan). ( Chandra,Budiman..2007).

Akontese surtuno no halo identifikasaun ninia fonte no kauza surtu presiza kontrola ho diak.
Se akontesimentu ne’e aumenta signifika total kazu ne’e bele hanaran surtu, mak ema pesoal
saude sira tenke halo desizaun, karik atu hala’o investigasaun surtu. Moras balun ne’ebe hamosu
manifestasaun kliniku no sei hapara nia an rasik (self-limiting disease), hanesan flu/mear baibain.
Ninia inplikasaun, la presiza halo investigasaun surtu no mos asaun espesifiku hasoru surtu.
Maibe, surtu sira seluk sei kontinua direita se la rezolve ho kontrola pasu ne’ebe los.
(Chandra,Budiman .2007).

 Hala’o investigasaun surtu ka outbreak

Ba investigasaun surtu halo investigasaun rua, mak hanesan investigasaun kazu no


investigasun kauza. Ba investigasaun kazu, peneliti halo verifikasaun karik kazu sira ne’ebe mak
keisa halo tiha ona dignostiku ho los (Valid). Investiga surtu ka outbreak halo definisaun kazu
utiliza konjuntu kriteria hanesan tuir mai ne’e:

o Kriteria kliniku ( sintomas, sinais, onset)


o Kriteria epidemiologia karakteristiku ema ne’ebe mak kona akontesimentu ne’e,
fatin no tempu akontesimentu
o Kriteria laboratoriu (rezultadu kultur no tempu ezaminasaun).
o Identidade (naran, fatin, nú. Telefone se iha)
o Demografia (idade, seksu, rasa, profisaun)
o Dalaruma iha fonte no kauza.
o Sintoma kliniku ( verifikasun mai husi definisaun kazu, hakerek data onset
sintoma nian hodi halo kurva epidemia, hakerek komplikasaun no mate tamba
kauza moras).
o Keisa (atu buka aumenta informasaun no relatoriu husi rezultadu investigasaun).
Halo ezaminasaun kliniku fila fali presiza hasoru kazu ne’ebe mak meragukan
ka la halo dignostiku ho diak (ezemplu, tanba halo ezaminasaun laboratoriu
sala).
a. Hala’o atendementu ba surtu

Karik investigasaun kazu ne’e hatudu ona fakta konaba kauza fontes no maneira transmisaun,
maka etapa kontrolu tenke hala’o lalais, la presija hala’o estudu analitiku ne’ebe mak formal liu.
Prinsipal mak lalais liu ba iha responde kontrolu, oportunidade bo’ot kontrolu bele susesu. Karik

15
responde kontrolu ne’e tarde maka kontrolu ne’e difisil atu susesu, kazu foun oituan liu maka
bele prevene. (Chandra, Budiman. 2007).

b. Estabelese terminasaun ba surtu

Iha etapa ida ne’e fase ne’ebe hala’o hanesan ho fase ba halo identifikasaun surtu. Iha etapa
ida ne’e hala’o ho buka informasaun konaba akontesimentu surtu baibain mai husi komunidade,
ne’ebe maka keisa husi pasiente, familia pasiente, servisu saude, ka komunidade. Informasaun
mos bele mai husi ema ne’ebe servisu iha saude, kazu mortalidade, resultadu esaminasaun
laboratorium ou media lokal hanesan jornal, televizaun. Buat hirak ne’e atu halo analijasaun
karik programa kontrolu surtu bele hamenus kazu ne’ebe akontese (Chandra Budiman 2007).

c. Relatoriu surtu

Peskija surtu fo kazu hakerek iha formatu ne’ebe baibain, kompostu husi : introdusaun,
antesedente, metode, resultadu, desenvolvimentu, konkluzaun, no rekomendasaun. Dadus ne’e
inklui fase prevensaun no kontrolu dokumentasaun saude, dokumentu ka objetivu ba justisa,
dokumentu transferensia importante karik akontese iha situasaun hanesan iha futuru. (Chandra
Budiman 2007).

Peskija surtu persija hala’o evaluasaun kritia atu halo identifikasaun ba programa no
defisiensia infrastruktur ne’ebe mak frakeja iha sistema saude. Evaluasaun ne’e posivelmente
hala’o mudansa ba iha base atu haforsa esforsu programa sistema saude inklui surveilansia ne’e
rasik. (Chandra Budiman 2007).

KAPÍTULU III

LIAN MAKTAKA

A. Konkluzaun
16
Surtu hanesan akontesimentu moras/mate ka aumenta akontesimentu moras/mate ne’ebe mak
sinifikativu ho maneira epidemiologia ba iha grupu komunidade iha períodu balun nia laran.

Kriteria akontesimentu hanaran surtu baibain hanesan mosu moras ne’ebe mak antes ne’e
seidauk iha/la konhesidu, aumenta ninia akontesimentu moras ka mate kontinua nafatin durante
tinan periodu 3 nia laran tuir tipu ninia moras (horas, loron, semana) no mos case fatality rate
husi moras balun iha tempu ne’ebe mak los hatudu 50% ou liu kompara ho CFR husi periodu
kotuk liu ba.

Iha fator balun ne’ebe mak kauza ba surtu/outbreak hanesan Herd Imunity ne’ebe mak
menus, patogene no ambiente ne’ebe la diak.

Prosedimentu prevensaun surtu hetan klasifikasaun tolu (3) mak hanean tur mai ne’e: tempu
pre-surtu hodi halo asesmentu ba sistema kuidadu ho maneira kudadoso (cermat), autoriza grupu
movimentu ho lalais, responsavel ho estudu epidemiologia, ezaminasaun mediku, prevensaun no
imunizasaun, destroi kauza moras sira, manipulasaun mate isin kauza surtu.

B. Sujestaun

Atu ita nia saude di’ak nafatin, husu ba ita hotu ne’ebe mak hare’e ka le’e ami nia traballu
ne’e tenki prevene an husi moras sira ne’ebe ho akontesimentu lalais hanesan moras malaria. Tan
ne’e husu ba ita hotu tenki hamos ita nia ambiente uma laran no liur no mos konsumu hahan
ne’ebe ho nutrientes.

REFERENSIA

https://derenyy.wordpress.com/2013/09/28/kejadian-luar-biasa/

17
http://yuca-doctorwannabe.blogspot.com/2011/02/apa-itu-kejadian-luar-biasa.html

http://catatan-kesmas.blogspot.com/2010/07/kejadian-luar-biasa-klb.html

http://www.organisasi.org/1970/01/arti-pengertian-kejadian-luar-biasa-klb-dan-contoh-klb.html

http://srirahmayuli.com/konsep-investigasi-wabah-dan-kejadian-luar-biasa-klb

18

You might also like