Husi:: Notifikasaun Moras Ka Moras Ne'ebe Akontese Ho Surtu
Husi:: Notifikasaun Moras Ka Moras Ne'ebe Akontese Ho Surtu
Husi:: Notifikasaun Moras Ka Moras Ne'ebe Akontese Ho Surtu
Husi:
Grupu IV
1
Faculdade Medicina e Ciências de Saúde Universidade Nacional Timor
Lorosa’e
2017
LIAN MAKLOKE
Agradese ba buat hotu ne’ebe Na’i haraik ona mai ita iha mundu ne’e, tan nu’udar
kriatura Maromak nian buka nafatin atu hadi’a no hatene klean ba buat hotu ne’ebe haleu iha ita
nia moris liu-liu ba topiku ho naran “Notifikasaun Moras ka Moras Akontese ho Surtu”. Ho
topiku ne’e oinsa atu fanu ita hodi hadi’a no hasa’e ita nia koñesimentu kona-ba siensia no avalia
diakliu tan ba ita nia planu ne’ebe iha hodi implementa ba iha esperiensia pratika saude nian iha
moris lor loron.
Tan ne’e konsidera nafatin ba siensia iha ita nia moris buka nafatin atu estuda liu husi
siensia oioin kona ba ita nia saude hodi bele avalia moras ne’ebe mak akontese iha ita nia
komunidade.
Ami nia agradese ba professor Virgilio Soares, nu’udar manorin ba materia ne’e.
Agradese mos ba kolega sira ne’ebe fo sira nia apoiu moral no lia fuan mai ami hodi
realiza ami nia servisu ne’e ho di’ak maski iha obstakulu oi-oin ne’ebe mak ami hasoru maibe
ida ne’e sai hanesan siensia ida hodi hadia iha tempu tuir mai.
Ho espera katak liu husi ami nia topiku ne’e sei la kompletu no klaru tan ne’e ho ita hotu
sira nia kritika no sujestaun hodi bele hadi’a no haklean tan ami nia konesimentu kona-ba topiku
ne’e.
2
ÍNDISE
Índise................................................................................................................................................I
Lian Makloke..................................................................................................................................II
Kapítulu I Introdusaun.....................................................................................................................1
A. Antesedente..........................................................................................................................1
B. Formulasau problema...........................................................................................................2
C. Objetivu ...............................................................................................................................2
Kapítulu II Rezolusaun....................................................................................................................3
A. Definisaun surtu/outbreak....................................................................................................3
B. Tipu surtu.............................................................................................................................3
C. Kriteria surtu........................................................................................................................4
D. Moras ne’ebe mak hamosu surtu/outbreak..........................................................................5
E. Klasifikassaun surtu/outbreak..............................................................................................6
F. Fator ne’ebe mak afeta hodi hamosu surtu..........................................................................7
G. Estudu implementasaun surtu..............................................................................................8
H. Prosedimentu prevensaun surtu.........................................................................................10
I. Pasu sira ne’ebe bainhira akontese surtu...........................................................................11
A. Konkluzaun........................................................................................................................14
B. Sujestaun ...........................................................................................................................14
Referensia .....................................................................................................................................15
3
KAPITULU I
INTRODUSAUN
A. Antesedente
Iha tempu ne’e surtu (outbreak) moras sai hanesan problema global, to’o hetan atensaun
primeiru husi prinsipiu saude komunidade sira nian. Erupsaun moras impaktu husi hahan ne’ebe
iha mudansa iha ne’ebe kodisaun saneamentu ou sanitasaun no higiene la diak, maibe iha mos
nasaun dezenvolvidu sira. Tanba ne’e disciplina siensia Epidemiologia esforsu atu halo analiza
ba karakteristika no hada’et ba problema saude iha populasaun balun no mos aprende ninia
akontesimentu kauza problema no problema saude refere ho nia objetivu prevensaun no mos
ninia prevensaun.
Akontesimentu ne’ebe aumenta ema ne’ebe sofre no mate ne’ebe mak kauza husi moras
balun iha area tertentu, dalaruma sai hanesan akontesimentu ne’ebe halo hakfodak no halo
komunidade sira pániku iha area ne’e. Em jeral akontesimentu ne’e ita bolu surtu (Outbreak),
enkuantu ida ne’ebe iha intensaun ho moras hanesan moras kontagiosas hotu ne’ebe hamosu
surtu/Outbreak, moras ne’ebe mak kauza husi hahan ne’ebe mak toksis no toksis seluk.
Sofrementu ka risku moras ne’ebe hamosu surtu/outbreak bele hatene se halo observasaun
ne’ebe maka sai hanesan aktividade hotu ne’ebe mak halo ho maneira lolos, kuidadu no halo
nafatin, hanesan koleksaun dadus ne’ebe mak los, preparadu, analiza/interpretasaun, adaptasaun
dadus no informasaun. Karik rezultadu observasaun hatudu iha vitima kona ba surtu/outbreak,
maka presiza halo peskiza epidemiologia mak hanesan aktividade hotu ne’ebe mak halo atu
koñese karakteristika sira ne’ebe mak kauza no faktor sira ne’ebe maka hetan influensia ninia
akontese no penyebarluasan surtu/outbreak ne’e rasik (KLB) ho nia asaun prevensaun ne’ebe
mak presiza. Rezultadu peskiza epidemiologia fokus liu ba etapa-etapa sira ne’ebe mak tenki
halo iha esforsu prevensaun surtu/outbreak. Esforsu prevensaun ne’e hanesan prevensaun
penyebaran surtu/outbreak, inklui mos esforsu vigilansia ba prevensaun no kontra moras sira.
Esforsu prevensaun surtu ne’ebe mak planu ona ho diak no hala’o husi parte hotu ne’ebe mak iha
ligasaun ho maneira koordenadu atu hapara no hakotu akontesimentu surtu to’o la iha mudansa
sai surtu balun (Efendy Ferry,2009).
4
B. Formulasaun problema
C. Objetivu
5
KAPÍTULU II
REZOLUSAUN
A. Definisaun Surtu/outbreak
Surtu hanesan moras mosu ho personalizadu (base online conditional) ne’ebe akontese iha
tempu badak nia laran no mos presiza esforsu prevensaun lalais, tamba preukupa sei sai luan,
husi parte total kazu no mos area ne’ebe iha ona distribuisaun infeksaun moras refere. Surtu mos
hanesan akontese kazu moras ne’ebe aumenta barak liu duké normalmente eksternal iha area
balun ka grupu determinadu, durante periodu balun nia laran. Informasaun kona ba potensia
surtu/outbreak baibain mosu husi fontes komunidade hanesan relatoriu pasiente nia (kazu
indeksu), pasiente nia familia, problema saude ka komunidade sira. Maibe informasaun kona ba
potensia surtu/outbreak bele mos mai husi seguransa saúde, rezultadu analiza ka vijilansia,
relatóriu mate nian, relatóriu rezultadu husi ezaminasaun laboratoriu ka media lokal (Tamher.
2004).
B. Tipu surtu
1. Tuir kauza
2. Tuir fontes
Peskijador Epidemiologia hanesan aktividades balun ida ne’ebe hetan peskija ka survey ho
nia objetivu atu hetan dezeñu hasoru problema Saude ka moras ne’ebe komprensivu liu.
C. Kriteria surtu
Akontesimentu moras ka veneno balun bele dehan katak surtu kuandu tuir kriteria hanesan
tuir mai ne’e:
Registu iha hospital ne’ebe sai ba ema moras no mate tuir statistika registu, nst. karik
lokalidade ba iha data la iha bele uza rate ba iha data nasional husi komunidade ne’ebe besik liu.
Bele hala’o survei iha komunidade no manteim kondisaun moras ne’ebe babain mosu.
2. Pseudo-epidemiku
Mudansa ba maneira hakerek no relatoriu moras
Iha maneira ruma ba diagnostiku foun
Aumeta ninia konsiensia populasaun ba tratamentu
Iha moras seluk maibe ho sintoma ne’ebe hanesan
Aumenta total populasaun ne’ebe hanesan
Kolera
pes
Dengue
Sarampo
Polio
Difteria
Pertusis
Rabies
Malaria
Hepatitis
Avian Influenza H5N1
Antraks
Leptospirosis
Influenza H1N1
Meningitis
Yellow Fever
Chikungunya
8
Dengue
E. Klasifikasaun surtu/outbreak
Baseia ba nia klasifkasaun surtu fahe baseia ba kausa no ninia fontes, hanesan tuir mai
ne’e:
a. Baseia ba kausa
o Toxin: Entero toxin,hanesan ida nebe rejulta husi Staphylococcus aureus,
Vibrio, Kholera, Eschorichia, Shigella
o Exotoxin (bakteria): hanesan ida nebe rezulta husi Clostridium botulinum,
Clostridium perfringens
o Endotoxin
b. Infeksaun
o Virus
o Bacteria
o Protozoa
o vermes
c. Veneno Biologico
o Veneno husi fungos
o Alfatoxin
o Plankton
o Veneno husi ikan
o Veneno husi aihoris
d. Veneno Kimika
9
o Substansia kimika organiku: metaliku ne’ebe todan (hanesan merkuriu (air
raksa), estañu (timah), metaliku sira seluk hanesan sianida, nitratu,
peptisida.
o Gazes ne’ebe iha veneno : CO, CO2, HCN, no seluk-seluk tan
e. Baseia ba fontes
Faktor nebe mak afeta hodi hamosu surtu mak hanesan Herd Immunity. Jeralmente bele
hateten katak herd immunnity hanesan imunidade nebe hetan husi populasaun nebe mak
interompe transmisaun moras. Aspetu ne’e bele hanesan ho nivel imunidade individu katak
nivel imunnidade ema nian aumeta a’as, no difisil atu kona moras ne’e. Nunne’e mos ho Herd
Immunity, nia imunidade ne’ebe iha proporsaun bot ba populasaun signifika sira nia nivel herd
immunity aumenta a’as no difisil tebes atu moras kona.
Esforsu nebe atu halao ba herd immunity nebe a’as atu hadok an husi akontesimetu kada
moras nebe mak iha variasaun epidemia konforme ba:
10
o Esforsu atu halo transmisaun moras husi kazu ka kareira
o Estilo de vida populasaun nian
Konesimentu kona ba herd immunity nia benefisiu atu hatene kona ba hadok an husi
akontesimentu epidemia nebe mak la presija husi populasaun hotu hotu ne’ebe mak seidauk
klaru, maibe konforme husi tipu moras nian, ezemplu moras variola presija populasaun nebe iha
imunidade 90%-95%.
b. Patogeniku
Kapasidade germe moras hodi hamosu reasaun ba iha ema to’o moras ne’e mosu.
c. Ambiente ne’ebe at
Kondisaun hotu hotu mais ou menus hetan husi organismu maibe afeta ba vida moris ka
mudansa ba organismu ne’e rasik. (Notoatmojo, 2003).
Objektivu geral husi estudu implementasaun surtu mak hanesan atu hetan informasaun iha
prevensaun no estudu ba kontrola surtu. Hodi atinji objetivu jeral ne’e rasik, maka ho nia
formula objetivu individu mak hanesan tuir mai :
Iha diagnosa ne’e hamosu moras ne’ebe mak primeiru sei deklara nivel kazu moras ne’ebe ho
ligasaun mak hanesan:
Kazu provavelmente (mungkin): sinais ou sintomas ne’ebe mak hanesan ho nia moras la ho
suporta husi laboratoriu
Kazu suspeitu (tersangka): sinais ou sintomas ne’ebe mak hanesan ho nia moras maibe
ezaminasaun laboratoriu negativu.
11
Relasaun epidemiologia
Kazu sekundariu: kazu ne’ebe mak moras tanba iha kontrasaun ho kazu primeiru.
La iha kazu : akontese moras laos tanba eksposizaun primeiru ou relasaun kontrasaun ho
kazu.
Iha horas ne’ebe estudu ba surtu/outbreak iha fatin, diagostiku moras ne’ebe hahu husi
baze adaptasaun husi sintoma no sinais moras ne’ebe mak iha ligasaun ne’ebe aprende
tiha ona husi biblioteka ka husi mestre/dosente sira ne’ebe iha ligasaun. Ho nune’e la
fasil atu determina diagnosa moras ne’ebe mak ho baze adaptasaun sintoma no sinais.
Tanba ne’e iha fatin determina dignostiku moras ho nia baze ba iha:
o Tuir frekuensia ne’ebe mak a’as to’o nato’on husi sintoma no sinais moras.
o Sintoma ou sinais patognomisis mak hanesan sintoma no sinais ne’ebe mak
espesial (khusus) ba iha moras ne’ebe determinadu.
o Equilibriu entre sensitivitas ho spesitifitas
o Prinsipiu surtu
Karik halo ho kurva iha ne’ebe tempu sai hanesan frekuensia kazu, hanesan kurva epidemia
iha tipu 3:
o Common source epidemic: ne’e hatudu katak iha fontes moras ne’ebe hanesan
o Propagated epidemic: ne’e hatudu katak transmisaun moras husi ema ba ema
seluk ho maneira diretamente ka liu husi ambiente
o Kombinasaun common source epidemic ho propagated epidemic
Faze pra-surtu
Informasaun dalaruma sei akontese surtu hanesan hodi implementa sistema ho kuidadu,
alem de ida ne’e hala’o pasu sira seluk:
12
o Aumenta kuidadu ba iha sentru saude hanesan sistema ho kuidadu (SKD), forsa no
logistika
o Forma no treinu ekipa sentru saude sira atu nune’e movimentu lalais
o Fortalese akonsellamentu saude ba iha komunidade sira
o Halo diak ba servisu laboratoriu
o Hasa’e servisu hamtuk ho ajensia seluk
Iha grupu saúde ne’ebe servisu, halo hotu observasaun no prevensaun surtu iha fatin tuir ho
dadus saúde nian ka dadus estudu epidemiologia. Servisu/atividade mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Identifika epidimiologia
o Hatene konaba kauza moras surtu
o Determina faktor kauza ne’ebe hamosu surtu
o Hatene konaba grupu ou komunidade ne’ebe iha risku ba surtu
o Determina maneira prevensaun surtu
2. Examinasaun, tratamentu, kuidadus, no isolasaun ba ema ne’ebe sofre moras, inklui mos
aksaun karantina ho objektivu mak :
o Fo ajuda mediku ba ema ne’ebe sofre moras atu diak no prevene sira atu labele sai
fontes kontagioza.
o Deskobre no tratamentu ba ema ne’ebe mak saudavel, maibe iha risku moras
ne’ebe potensial ne’ebe mak iha moras kontagioza (carrier).
13
3. Prevensaun no pengebalan: aksaun sira ne’ebe hala’o atu proteje ema ne’ebe seidauak
moras, maibe iha risku ba moras.
4. Halakon kauza husi moras: prinsipal liu atu halakon microbiu no animal ne’ebe hanesan
fini ba moras.
5. Atendementu ba mate isin ne’ebe kauza husi surtu : atendementu mate isin ne’ebe mate
tamba kauza husi moras ne’ebe hamosu surtu ka mate isin ne’ebe hanesan fontes ba
moras ne’ebe bele hamosu surtu tenke hala’o ho maneira espesifiku tuir tipu ninia moras
la husik norma relijiaun no mos dignidade ema nian. Atendimentu ho maneira espesifiku
ne’e hanesan ezaminasaun mate isin husi ofisial saude no tratamentu hasoru mate isisn no
mos halo sterrilisazaun ba ekipamentu sira ne’ebe utiliza iha atendimentu mate isin nian
kontrola husi funsionariu saude.
6. Fo informasaun ba komunidade, mak hanesan aktividade komunikasaun ne’ebe ho
karakter persuasivu edukativu konaba moras ne’ebe bele hamosu surtu nune’e bele sira
bele komprende karakteristika moras, ho nune’e bele proteje sira nia an husi moras ne’e
rasik no karik kona, labele hada’et ba ema seluk. Fo informasaun ne’e mos hala’o atu
nune’e komunidade bele iha papel nomos ativu hodi hasoru iha surtu.
7. Esforsu prevensaun seluk hanesan aksaun espesifiku ba moras ne’ebe hala’o iha sistema
prevensaun surtu.
Pasu ne’ebe hasoru atu prevene kazu no kontrolu surtu/outbreak bele hahu husi agora depois
de disponivel informasaun ne’ebe adekuadu. Karik investigasaun ou estudu surtu fo ona faktu
ne’ebe klaru hodi apoio hipotesis kona ba kauza ne’ebe mak akontese surtu, fonte agen
infeksaun, no maneira transmisaun ne’ebe kauza akontesimentu ne’e , maka ho esforsu kontrolu
bele hala’o lalais la presiza atu hein tan ezame hipotese. Maibe se ba investigasaun surtu ne’e
seidauk fo rezultadu ne’ebe mak los maka sei halo tuir hanesan pasu tuir mai ne’e:
Surtu hanesan aumenta akontesimentu kazu moras ne’ebe mak barak liu duke kondisaun
normal ba iha area balun ou iha grupu balun, durante periodu/tempu balun. Informasaun kona ba
akontese surtu baibain mai husi fonte komunidade, hanesan relatoriu pasiente, familia pasiente,
kuadru saude nian ka husi komunidade sira. Maibeinformasaun kona ba akontese surtu bele mos
mai husi ofisial saude sira, relatoriu mate nian, relatoriu rezultadu ezaminasaun laboratoriu, ka
14
media lokal (jornal, televisaun). Ba iha baze surtu sai hanesan rai husi kondisaun normal tanba
ne’e surtu determina ho maneira halo diferensia total kazu agora ho rata-rata total kazu no ninia
variasaun iha tempu uluk (semana, fulan, tinan). ( Chandra,Budiman..2007).
Akontese surtuno no halo identifikasaun ninia fonte no kauza surtu presiza kontrola ho diak.
Se akontesimentu ne’e aumenta signifika total kazu ne’e bele hanaran surtu, mak ema pesoal
saude sira tenke halo desizaun, karik atu hala’o investigasaun surtu. Moras balun ne’ebe hamosu
manifestasaun kliniku no sei hapara nia an rasik (self-limiting disease), hanesan flu/mear baibain.
Ninia inplikasaun, la presiza halo investigasaun surtu no mos asaun espesifiku hasoru surtu.
Maibe, surtu sira seluk sei kontinua direita se la rezolve ho kontrola pasu ne’ebe los.
(Chandra,Budiman .2007).
Karik investigasaun kazu ne’e hatudu ona fakta konaba kauza fontes no maneira transmisaun,
maka etapa kontrolu tenke hala’o lalais, la presija hala’o estudu analitiku ne’ebe mak formal liu.
Prinsipal mak lalais liu ba iha responde kontrolu, oportunidade bo’ot kontrolu bele susesu. Karik
15
responde kontrolu ne’e tarde maka kontrolu ne’e difisil atu susesu, kazu foun oituan liu maka
bele prevene. (Chandra, Budiman. 2007).
Iha etapa ida ne’e fase ne’ebe hala’o hanesan ho fase ba halo identifikasaun surtu. Iha etapa
ida ne’e hala’o ho buka informasaun konaba akontesimentu surtu baibain mai husi komunidade,
ne’ebe maka keisa husi pasiente, familia pasiente, servisu saude, ka komunidade. Informasaun
mos bele mai husi ema ne’ebe servisu iha saude, kazu mortalidade, resultadu esaminasaun
laboratorium ou media lokal hanesan jornal, televizaun. Buat hirak ne’e atu halo analijasaun
karik programa kontrolu surtu bele hamenus kazu ne’ebe akontese (Chandra Budiman 2007).
c. Relatoriu surtu
Peskija surtu fo kazu hakerek iha formatu ne’ebe baibain, kompostu husi : introdusaun,
antesedente, metode, resultadu, desenvolvimentu, konkluzaun, no rekomendasaun. Dadus ne’e
inklui fase prevensaun no kontrolu dokumentasaun saude, dokumentu ka objetivu ba justisa,
dokumentu transferensia importante karik akontese iha situasaun hanesan iha futuru. (Chandra
Budiman 2007).
Peskija surtu persija hala’o evaluasaun kritia atu halo identifikasaun ba programa no
defisiensia infrastruktur ne’ebe mak frakeja iha sistema saude. Evaluasaun ne’e posivelmente
hala’o mudansa ba iha base atu haforsa esforsu programa sistema saude inklui surveilansia ne’e
rasik. (Chandra Budiman 2007).
KAPÍTULU III
LIAN MAKTAKA
A. Konkluzaun
16
Surtu hanesan akontesimentu moras/mate ka aumenta akontesimentu moras/mate ne’ebe mak
sinifikativu ho maneira epidemiologia ba iha grupu komunidade iha períodu balun nia laran.
Kriteria akontesimentu hanaran surtu baibain hanesan mosu moras ne’ebe mak antes ne’e
seidauk iha/la konhesidu, aumenta ninia akontesimentu moras ka mate kontinua nafatin durante
tinan periodu 3 nia laran tuir tipu ninia moras (horas, loron, semana) no mos case fatality rate
husi moras balun iha tempu ne’ebe mak los hatudu 50% ou liu kompara ho CFR husi periodu
kotuk liu ba.
Iha fator balun ne’ebe mak kauza ba surtu/outbreak hanesan Herd Imunity ne’ebe mak
menus, patogene no ambiente ne’ebe la diak.
Prosedimentu prevensaun surtu hetan klasifikasaun tolu (3) mak hanean tur mai ne’e: tempu
pre-surtu hodi halo asesmentu ba sistema kuidadu ho maneira kudadoso (cermat), autoriza grupu
movimentu ho lalais, responsavel ho estudu epidemiologia, ezaminasaun mediku, prevensaun no
imunizasaun, destroi kauza moras sira, manipulasaun mate isin kauza surtu.
B. Sujestaun
Atu ita nia saude di’ak nafatin, husu ba ita hotu ne’ebe mak hare’e ka le’e ami nia traballu
ne’e tenki prevene an husi moras sira ne’ebe ho akontesimentu lalais hanesan moras malaria. Tan
ne’e husu ba ita hotu tenki hamos ita nia ambiente uma laran no liur no mos konsumu hahan
ne’ebe ho nutrientes.
REFERENSIA
https://derenyy.wordpress.com/2013/09/28/kejadian-luar-biasa/
17
http://yuca-doctorwannabe.blogspot.com/2011/02/apa-itu-kejadian-luar-biasa.html
http://catatan-kesmas.blogspot.com/2010/07/kejadian-luar-biasa-klb.html
http://www.organisasi.org/1970/01/arti-pengertian-kejadian-luar-biasa-klb-dan-contoh-klb.html
http://srirahmayuli.com/konsep-investigasi-wabah-dan-kejadian-luar-biasa-klb
18