køttur
- Etimoloxía: do nórdico antigo kǫttr, do protoxermánico *kattuz.
- Pronuncia: [kʰœʰtːʊɹ] (AFI)
køttur
Referencias
VV. AA. (1985). Føroysk-Ensk ordabók. p. 332. Nám. ISBN 9780907715221.
køttur
VV. AA. (1985). Føroysk-Ensk ordabók. p. 332. Nám. ISBN 9780907715221.