Udmurdimaa

Udmurdimaa (ammõtlinõ nimi Udmurdi Vabariik) om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisütsüs (vabariik) Volga föderaalpiirkunnan. Piirnes õdagun ja põh'an Kirovi oblastiga, hummogun Permi krai ni lõunõn Baškortostani Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga.

Udmurdimaal om Samara aig, a 28. urbõkuust 2010 kooniq 26. rehekuuni 2014 oll' Moskva aig.

Udmurdimaa om päämädselt kunťliganõ tasamaa, sadamisõga lõunõ ja õdagu tsihil. Maa põh'aosan asus Ülemb-Kama korgõmaa (korgus kooniq 330 m), õdaguosan om paiguldõ suuslännüq Kilmezi jõõ veerine mataľ. Lõunõosan ommaq vähämbäq Možga ja Sarapuli korgõmaaq, noidõvaihõlidsõl alal juusk Iži jõgi ja timä lisajõõq.

Maavarrost lövvüs nahvtat, turbast, kvartsliiva, savvi, lubjakivvi.

Valitsõs parralt maalinõ parralämmävüü ilm. Talv om külm, suvi küländkiq lämmi. Jaanuari keskmäne õhulämmi om −14...–16 °C, hainakuu 17...19 °C. Taivavett om aastan 400–600 mm.

Kõgõ suurõmb jõgi om Kama, mille läteq om Udmurdimaa põh'ahummoguosan, muuq suurõmbaq ommavaq kõik Kama jõgikunna jõõq: Vjatka, Siva, Iž, Tšeptsa, Kilmez. Uurali allo Volgaga ütte pandva Kama om laivatõdav.

4. märdikuul 1920 tetti Votjaki autonoomilinõ oblast Vinne SFNV kuunsaisun.

1. jaanuaŕ 1932 nimit' NSV Liido Kesktäütevkomitee oblasti ümbre Udmurdi áutonoomilidsõs oblastis. Nimelt säeti kõrda tuudaigo vinnekiilsit rahvidõ nimmi ja tsaariaigsõ "votjakiq" asõmõl võeti tarvitamisõlõ udmurtõ umanimitüs.

28. joulukuu 1934 võtt' NSV Liido Kesktäitevkomitee vasta otsusõ, minkaq Udmurdi autonoomilidsõst oblastist tetti Udmurdi ANSV.

1990. aastagal sai Udmurdi ANSV Ülemnõvvokogo säädüse perrä Udmurdi ANSV-st Udmurdi Vabariik.

Vabariigi kuunsaison ommaq järgmädseq rajooniq ja vabariiklidse alluvusõga liinaq.

Rajooniq:

• Alnaši rajuun (vinne Алнашский район, udmurdi Алнаш ёрос)
• Balezino rajuun (Балезинский район, Балезино ёрос)
• Debjossõ rajuun (Дебесский район, Дэбес ёрос)
• Glazovi rajuun (Глазовский район, Глаз ёрос)
• Grahhovo rajuun (Граховский район, Грах ёрос)
• Igra rajuun (Игринский район, Эгра ёрос)
• Jakšur-Bodja rajuun (Якшур-Бодьинский район, Якшур-Бӧдья ёрос)
• Jari rajuun (Ярский район, Яр ёрос)
• Jukamenskoje rajuun (Юкаменский район, Юкамен ёрос)
• Kambarka rajuun (Камбарский район, Камбарка ёрос)
• Karakulino rajuun (Каракулинский район, Каракулино ёрос)
• Kezi rajuun (Кезский район, Кез ёрос)
• Kijassovo rajuun (Киясовский район, Кияса ёрос)
• Kizneri rajuun (Кизнерский район, Кизнер ёрос)
• Krasnogorskoje rajuun (Красногорский район, Красногорск ёрос')
• Malaja Purga rajuun (Малопургинский район, Пичи Пурга ёрос)
• Možga rajuun (Можгинский район, Можга ёрос)
• Sarapuli rajuun (Сарапульский район, Сарапул ёрос)
• Seltõ rajuun (Селтинский район, Сьӧлта ёрос)
• Sjumsi rajuun (Сюмсинский район, Сюмси ёрос')
• Šarkani rajuun (Шарканский район, Шаркан ёрос)
• Zavjalovo rajuun (Завьяловский район, Завьял ёрос)
• Uva rajuun (Увинский район, Ува ёрос)
• Vavoži rajuun (Вавожский район, Вавож ёрос)
• Votkinski rajuun (Воткинский район, Вотка ёрос)

Liinaq:

• Votkinsk (Воткинск, Вотка)
• Glazov (Глазов, Глаз)
• Iževsk (Ижевск, Иж)
• Možga (Можга, Можга)
• Sarapul (Сарапул, Сарапул)

Maa põliselänikkõ udmurtõ oll’ 2002. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä 29,3% rahvast. Näile lisas elli Udmurdimaal vindläisi (60,1%), tatarlaisi (7,0%), ukrainlasi. 2010. aastaga rahva kokkolugõmisõ andmidõ perrä oll’ Udmurdimaa elänigõst udmurtõ 28,0%, vindläisi 62,2% ja tatarlaisi 6,7%.

Tihtsämbä elotusõgaq om maa hummogu- ja lõunõaosa.

Suurõmbaq elokotusõq ommavaq:

• Iževsk (elänikke 631 000; 2005, arvõstusligult)
• Sarapul (101 300)
• Glazov (100 700)
• Votkinsk (98 600)
• Možga (47 300)
• Igra (22 000)
• Uva (19 100)
• Balezino (16 600).

• Udmurdi Vabariigi kodoleht
• Rein Sikk. Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida EPL.ee, 1. juuni 2009