Häitsvä kalmus

Häitsvä kalmus vai tatõrsälg vai võhomõõk vai iiris (Iris L.) om kasvõ perekund võhomõõgaliidsi sugukunnast.

Ei toheq segi aiaq peris kalmussõgaq (Acorus calamus).

Häitsväq kalmussõq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jõõ veeren.

Eestin kasus seost perekunnast kats liiki:

• Iris pseudacorus – kõllanõ kalmus
• Iris sibirica – tsiberi kalmus

Kalmussidõ nimmiga om võro ja seto keelen väega segäne lugu. Eesti kiräkeelen kutstas sinitside häiermidega kalmust siberi võhumõõk ja kõllatsidõ häiermidega kollane võhumõõk. Võhumõõga sõna esiq om rahva pruugist hoobis ärq kaonuq. Tuu asõmõl om naatuq taad (häitsväs) kalmussõs kutsma. Tuud ei toheq segi aiaq hariligu kalmussõga (Acorus calamus), miä häitses väega armõtuhe – õnnõ üts tsillokõnõ tõlvik tulõ külge. Sõna kalmus om tulnuq võro kiilde üle s'aksa keele, a s'aksa kiilde om taa umakõrda lainat ladina keelest – calamus.

Viil om häitsvä kalmussõ kotsilõ üteld tatõrsälg, arvadaq tatarlaisi mõõga perrä. Aq tatõrsälä sõnna om hariligu kalmussõ kotsilõ niisamatõ pruugit. Vai ollaq omgi tatarsälg edimält olnuq s'eto sõna hariligu kalmussõ kotsilõ ja sis om tuu sõna võhumõõgalõ edesi lännüq.

Kõgõ vahtsõmban võro keelen üteldäs eesti keele muudu ka iiris.

Kasvoq esiq ommaq Eestin küländ vahtsõq tulijaq, arvadaq ommaq mungaq naaq siiäqmailõ toonuq ja tää om siin esiq edesi lännüq viiviiri piten kasoma. Keskol olliq kalmussõq väega kuulsa rohitsuskasvoq.

Eesti kõgõ tuntumb häitsvä kalmussõ sort om helle tsirelililla Punkar Villu, miä om saanuq nime punkari Tammõ Villu perrä. Sordi luujaq ommaq Lepigu Heino ni Lepigu Laine.