Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Luule

muuda

Läti Kultuuriakadeemias
vastuvõtukonkurss õppekavas
kojamees.
Ehk on tulnud hetk,
mil ka mina võiks tõusta
akadeemilisel karjääriredelil
katuselt lund lükkama.

  • Liepa Rūce, "*Läti Kultuuriakadeemias...", rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201

Proosa

muuda
  • Kunstipreestrinna otsa komistasin esimest korda Robert Gravesi raamatus "Valge jumalanna" (The White Goddess), kus väideti, et naine saab olla tõeline poetess vaid juhul, kui temast saab Luupainajalik Elu-Surmas Triaadiline Jumalanna ja kui ta litsub selle jumalanna preestrinnana mehi kannaga laiaks nagu prussakaid ja joob nende verd nagu veini. Olin umbes üheksateistaastane, kui seda lugesin, ja see ei mõjunud sugugi julgustavalt tüdrukule, kes oli kodugaasifirma Consumer's Gas korraldatud "Preili Koduhoidja" konkursil teise koha saavutanud: oma kallimate vere joomine ei langenud kokku mu ettekujutusega lõbusast laupäevaõhtusest kohtingust. Provintslik minust, aga mis sa teed. (lk 83-84)


  • Konkursid on kasulikud, kuna need panevad inimesed kriitiliselt suhtuma sellesse, mida nad oma kaameraga teevad. Pildistamine on selle juures kõige lihtsam ja mõnusam tegevus, raskeim osa on just nende 100 seast aga see üks õige välja valida.


  • Olen osa võtnud konkurssidest, kus on välja tulnud, et teistele tunduvad need asjad väga keerulised. Teiste jaoks selgitama asudes jääd kusagile kinni. Mu enda jaoks on kõik väga selge ja loogiline. Ma näen asjade vahel palju seoseid ja see on mu viga. [---] See esitab teistele liiga suuri nõudmisi. Kui asjad on omavahel liiga läbi põimunud, siis pole nende käsitlemine lihtne.