Giorgio Agamben

Giorgio Agamben, "Homo sacer: suveräänne võim ja paljas elu", tlk Maarja Kangro, 2009.

• Siit pärineb ka modernsele demokraatiale eriomane apooria: inimeste vabadus ja õnn tuuakse mängu just selles kohas – "paljas elus" –, mis märkis inimeste alistamist... Nende apooriate teadvustamine ei tähenda demokraatia vaevalise töö ja saavutuste alahindamist, vaid katset püüda ükskord ometi aru saada, miks nimelt sel hetkel, kui demokraatia näis olevat vastaste üle lõplikult võidu saavutanud ja oma apogeeni jõudnud, tuli ootamatult ilmsiks, et ta oli võimetu päästma enneolematust hävingust sedasama zōē'd, kelle vabastamisele ja õnnele ta oli pühendanud kõik oma jõupingutused. (lk 16)