Piir

Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.

Kui Viljandil vaenlane valvas ees,
Ju lootuse lõpetas igamees.
"Oh Lembitu, Lehola vanem, sa
Ju rutta, meid rüütlitest lunasta!"
Küll Valdeku vahtis, küll ootas ta,
Ei ilmunud isake aitama;
Ning rüütlite rõngas ja Läti piir
Ju surus nii linna kui surmav viir.

Ja seda kõike. Taluvuse piirid
on erinevad inimesiti.
Mis on sul viga? Kaunimadki hinged
on nõnda küsind, veidralt vaadates.
Ja veidi haletsedes vangutanud pääd.
Ei tunne piire pääle silmapiiri.
Ta pole avar, ta on avarduv.

Sappkollasena valvab aias kuu
kesk hernekaunu, kõrvitsaid ja kresse.
On kõrgus piirid kaotanud ning sesse
nüüd kohisedes voolab iga puu.

Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine,
iga rahuliku naise taga seisab mees,
kes ei astu üle tema piiride,
iga piiri taga seisab piirivalvur,
ainult mitte selle taga, mille ääres asub
minu vanemate maja
...
rahuliku mehe taga seisab naine,
kes ei astu üle tema piiride,
piiri taga ei ole sina enam sina,
sinu taga seisan mina