Venemaa Keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hannesvalk (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
| (ei näidata 6 kasutaja 15 vahepealset redaktsiooni) | |||
6. rida:
|lõppaasta = 1917
|lipp = Flag of Russia.svg
|lipp-tekst = [[Venemaa lipp|Lipp]] (1721–1858, 1883–1917)
|ajalugu1 =
|sündmus1 =
|vapp = Lesser Coat of Arms of Russian Empire.svg
|vapp-tekst = [[Venemaa
|asendikaart = Russian Empire (1867).svg
|asendikaart-tekst =
|valitsusvorm =
|riigipea = [[Venemaa keiser]]
18. rida:
|pealinn = {{lihtne loend|
* [[Peterburi]] (1721–1728)
* [[Moskva]] (
* Peterburi (1730–1918)
}}
|religioon = [[
|pindala = 21799825
|pindala-aasta = 1916
31. rida:
}}
'''Venemaa Keisririik''' ehk '''Vene Keisririik''' ([[vene keel]]es vanas kirjaviisis Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская
Venemaa Keisririigi eellane oli [[Moskva tsaaririik]] ja järglane 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i tulemusena [[14. september|14. septembril]] [[1917]] väljakuulutatud demokraatlik [[Venemaa Vabariik]].
== Territoorium ==
{{Vaata|Venemaa Keisririigi haldusjaotus}}
20. sajandi alguses
== Riik ==
=== Riigikord ja juhtimine ===
[[Fail:Flag of the
Venemaa Keisririigi valitsejaks oli [[Venemaa keiser|keiser]], keisritiitli kandjaks oli alates [[1721]]. aastast [[Romanovite dünastia]] esindaja.
100. rida ⟶ 102. rida:
[[Kaukaasia sõjad|Kaukaasia sõdade]] käigus liideti Venemaa keisririigiga osa [[Gruusia]] alasid ning pärast [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõja (1804–1813)]] lõpetanud [[Gulistani rahuleping]]uga [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres asunud ja Pärsiale kuulunud [[Dagestan]]i, [[Gruusia]] [[Kharthli]], [[Kahhethi]], [[Samegrelo]], [[Imerethi]], [[Guria]] piirkonnad [[Gruusia]]s ja [[Abhaasia]] ning [[Armeenia ajalugu|Armeenia]] [[Karabahhia]] alad. Venemaa sai oma valdusse ka osa tänapäeva [[Aserbaidžaan]]i territooriumist ning [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Shirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigi. Venemaa valdusse läks sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. Kindral [[Ivan Paskevitš]]i juhitud eduka [[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|Vene-Pärsia sõja (1826–1828)]] lõpetanud [[Turkmeenia rahuleping|Turkmeenia lepingu]] alusel liideti keisririigiga 1828. aastal [[Jerevani khaaniriik|Jerevani]] ja [[Nahhitševani khaaniriik]].
[[File:Imperial Russia - Asia.jpg|pisi|Venemaa keisririigi [[Aasia]] osad]]
[[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|1828–1829 aastate Vene-Türgi sõjas]] ületasid Venemaa keisririigi väed 1828. aastal Doonau ja 1829 Stara planina mäestiku, hõivasid [[Adrianoopol]]i ja lähenes [[Konstantinoopol]]ile. Kaukaasias vallutati [[Kars]], [[Photh]]i ja mitu teist kindlust. 1829 sõlmiti [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahu]], millega Venemaa sai Doonau [[delta]] ja osa Musta mere rannikut.
19. sajandi esimesel poolel laienes Vene impeeriumi ala umbes viiendiku võrra, 1837. aastal loodi alade haldamiseks ja alade [[Kolonisatsioon|kolonis]]eerimiseks Riigivaranduste Ministeerium.
Alates [[1860. aastad|1860. aastate]] II poolest kuulus [[Buhhaara emiraat]] [[vasallriik|vasallriigina]] Venemaa keisririigi koosseisu. [[1873]]. aastal vallutas Venemaa keisririik [[Hiiva khaaniriik|Hiiva khaaniriigi]] ja muutis selle oma [[protektoraat|protektoraadiks]].
[[Kaug-Ida]]s, kasutades ära Hiina konflikti Inglismaa ja Prantsusmaaga legaliseeris Venemaa keisririik 1858. aastal [[Aiguni leping]]uga endale valdused [[Amuuri jõgi|Amuuri jõ]]e vasakul kaldal, 1860. aastal sõlmitud Pekingi lepinguga aga liitis Venemaa impeeriumiga [[Ussuurimaa]].
[[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|1877–1878 aastate Vene-Türgi sõja]] põhjuseks oli Balkanil puhkenud rahvaste vabadusliikumine, mida toetas Venemaa keisririik. Venemaa kulutas Osmanitele sõja ja Venemaaga ühinesid [[Rumeenia]], hiljem ka Serbia. Juunis 1877 ületasid Venemaa väed Doonau, 19. juulil vallutati Šipka mäekuru, augustis löödi seal türklaste rünnakud tagasi, detsembris vallutati Pleven. Kaukaasias hõivati Ardahani ja Karsi kindlus. Detsembris ületas Vene vägi Stara Planina, vallutas Adrianoopoli ja jõudis jaanuaris 1878 Konstantinoopoli lähistele, kuid linna rünnata ei juletud (Marmara merre tuli Inglise laevastik, sõjaväes levisid haigused). [[San Stefano rahu]] tugevdas Venemaa mõju Balkanil, kuid [[Berliini kongress]]il muudeti rahulepingut Osmanite riigi kasuks.
| |||