Süstlehine teeleht
Süstlehine teeleht (Plantago lanceolata) on rohttaim teeleheliste sugukonnast teelehe perekonnast.
Süstlehine teeleht | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
Perekond |
Teeleht Plantago |
Liik |
Süstlehine teeleht |
Binaarne nimetus | |
Plantago lanceolata L. |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süstlehine teeleht |
Levi ja Ökoloogia
Süstlehine teeleht võrsub põhjapoolkeras piirkondades paraskliimaga.
Kasvab niisketes, annikates mullades luhtades, aruniitides, metsalagedetes ja lankides.
Botaaniline kirjeldus
Süstlehine teeleht on mitmeaastane rohttaim lühendute juurikaga ja sammasjuurega.Taime kõrgus on 50 cm.
Lehed
Teelehe lehed moodustavad juumise kodariku.Lehed on südajad, terve leheservaga ja kaarduse leheroodetega.
Lilled
Taimel on väiksed,kuivad ja helekollakad lilled,mis on kogutud tihedatesse lühikestesse munajatesse viljapeadesse.
Tolmukas
Tolmukad on helekollased, 4-5 korda suurem õiekroonist ja paistavad temast välja.
Õievalem
Vili
Vili on munajas kaheosaline karp ja igas osas on üks seeme.Taim õitseb maist juulini.Vili küpsemine toimub juulist septembrini.
Keemiline koostis
Taimede maapealised osad sisaldavad flavonoide, fenüülhappeid ja nende tuletisi. Lehed sisaldavad orgaanilisi happeid, lima, mõru- ja parkaineid, steroidseid saponiine,polüsahhariide, glükosiide, C-vitamiini, K-vitamiini, provitamiin A-d, mineraalsooli. Seemned sisaldavad lima ja rasvaõlisid.
Juurtes leidub kolesterooli, sitosterooli, stigmasterooli ja lenoolhapet.
Kasutamine
Mahl värsketest lehtedest vähendab valu furunkuli juhul, alandab vererõhku.Süstlehise teelehe ekstrakt avaldab spasmolüütilist, põletikuvastast, antibakteriaalset, bioadhesiivset, immuunsust stimuleerivat toimet ja tõstab hemoglobiini sisaldust veres. Omab mükolüütilist toimet, kergendab lima väljutamist bronhidest.Teeleht kuulub preparaat plantaglütsiid (Plantaglucidum) koostisesse. Seda preparaati kasutatakse mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite korral ja anatsiidsete gastriitide korral.
Kirjandus
- Губанов, И. А. и др. 1200. Plantago lanceolata L. — Подорожник ланцетный // Иллюстрированный определитель растений Средней России. В 3 т. — М.: Т-во науч. изд. КМК, Ин-т технолог. иссл., 2004. — Т. 3. Покрытосеменные (двудольные: раздельнолепестные). — С. 239. — ISBN 5-87317-163-7.
- Универсальная энциклопедия лекарственных растений / Сост. И. Путырский, В. Прохоров. — Мн.—М.: Книжный Дом — Махаон, 2000. — 656 с.
- “Maailma ravimtaimede entsüklopeedia”, Ain Raal, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.