Muutmisel on "Nauru"

Hoiatus: Sa pole sisse logitud. Sinu IP-aadress on kõigile nähtav, kui muudatusi teed. Kui logid sisse või lood konto, siis teiste eeliste seas omistatakse sinu muudatused sulle kasutajanime järgi.

Ära kopeeri autoriõigusega kaitstud materjali ilma loata. Entsüklopeedias kirjutatu peab olema tõendatav.

Selle muudatuse saab eemaldada. Palun kontrolli allolevat võrdlust veendumaks, et tahad need muudatused tõepoolest eemaldada. Seejärel saad lehekülje avaldada, et eemaldamine lõpule viia.

{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
{{See artikkel|on saareriigist; küla kohta Tansaanias vaata artiklit [[Nauru (Tansaania)]].}}
{{Riik
|riiginimi = Nauru Vabariik
|omastav = Nauru
|nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Nauru
|nimi2_keel = nauru | nimi2 = Republik Naoero
|mis_lipp =
|mis_vapp = vapp
|vapi_laius = 125px
|vapp = Coat of arms of Nauru.svg
|asendikaart = Nauru in its region.svg
|deviis =
|riigikeel = Riigikeel puudub1
|ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]]
|pealinn = Ametlik pealinn puudub2
|riigipea_ametinimi = president
|riigipea_nimi = [[Russ Kun]]
|valitsusjuhi_ametinimi =
|valitsusjuhi_nimi =
|pindala = 
|rahvaarv = 
|rahvaarv_seis = 
|iseseisvus = [[31. jaanuar]]il [[1968]]
|valuuta = [[Austraalia dollar|dollar]] (AUD)
|ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 ([[Uus-Meremaa ühtlusaeg]])
|hümn = [[Nauru Bwiema]]
|usund =
|üladomeen = [[.nr]]
|telefonikood = 674
|riigikord = [[parlamentaarne vabariik]]
|SKT =
|SKT_elaniku_kohta =
|rok-i_kood = NRU
|märkused = ('''1''') Rahvuskeel on [[nauru keel]], ametliku keelena kasutatakse valitsuses ja ettevõtluses [[inglise keel]]t. 
('''2''') Riigi peamised valitsusasutused asuvad [[Yareni ringkond|Yareni ringkonnas]]. Linnu riigis ametlikult ei ole.
}}
[[Pilt:Nauru_2019.png|pisi]]

'''Nauru''' [na'uuru] on [[riik]] [[Okeaania]]s [[Mikroneesia]] saarestikku kuuluval ovaalsel '''Nauru''' [[korallsaar]]el. See on maailma väikseim [[saareriik]] ja maailma väikseim sõltumatu [[vabariik]]. Naurul puudub ametlik [[pealinn]].

Naurule lähim saar on [[Kiribati]]le kuuluv [[Banaba saar]], mis asub 300 kilomeetrit idas.

Saare [[pindala]] on 21,30&nbsp;km². On nimetatud ka teisi arve, millest väikseim on 20,7&nbsp;km². Ta on pindala poolest maailma riikide seas 192. kohal (väiksemad on ainult [[Vatikan]] ja [[Monaco]]). Nauru [[rannajoon]]e pikkus on umbes 30&nbsp;km.

Saarel leidus [[fosfor]]irohket [[guaano]]t, mille kaevandamine tõi suurt tulu. Selle ebaotstarbekas kasutamine tõi kaasa aga riigi majanduse laostumise, saareelanike tervise allakäigu ja looduskeskkonna ulatusliku kahjustumise. Seetõttu esitatakse Naurut sageli kui hoiatavat näidet.<ref name="jdzlT" />

== Nimi ==
Nauru nime päritolu on teadmata. [[Naurulased]] on saart ka varem nimetanud "Naoero". Sakslane [[Paul Hambruch]], kes viibis saarel [[mai]]s [[1909]] ja [[september|septembrist]] [[november|novembrini]] [[1910]], andis [[etümoloogia]], mille kohaselt nimi on lühenenud kuju lausest "''a-nuau-a-a-ororo''" (tänapäeva kirjaviisis ''A nuaw ea arourõ''), mis tähendab 'lähen rannale'. Teoses "Deutsches Koloniallexikon" sisaldus Hambruchi etümoloogia sõnaga ''Anáoero''. [[Alois Kayser]], kes veetis Naurul üle 30 aasta ning uuris põhjalikult [[nauru keel]]t, lükkas Hambruchi etümoloogia tagasi, viidates sellele, et nauru keeles vajab sõna "rand" juhul, kui ta märgib liikumise sihti, suunda näitavat sõna ''rodu'' ('ära'). Naurulased peavad randa nii maast kui ka merest madalamaks kohaks.

Saarel on olnud ka teisi nimesid. Enne saare minemist [[Saksamaa]]le nimetasid britid seda ''Pleasant Island'' või ''Shank Island''. Sakslased on kasutanud nimesid ''Nawodo'' ja ''Onawero''. Nimekuju "Nauru" on kasutusele võetud selleks, et võõramaalased saare nime õigesti hääldaksid ning oleks olemas ühtne nimi.

== Asend ja piirid ==
[[Pilt:Nauru satellite.jpg|pisi|Satelliidifoto]]

Saar asub [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] umbes 42–53&nbsp;km [[ekvaator]]ist lõuna pool. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord|tekst=/|artikkel=/|NS= |EW=|tüüp=saar}}.

Nauru piirneb läänes [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikidega]], põhjas [[Marshalli Saared|Marshalli Saartega]], idas [[Kiribati]]ga ja lõunas [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartega]].

Kõige lähemal asuv saar on 290 kilomeetri kaugusel asuv [[Kiribati]]le kuuluv [[Banaba saar]], millel on samalaadsed rikkalikud [[fosforiit|fosforiidivarud]], nagu olid Naurul (kolmas tähtis fosforiidisaar Okeaanias on [[Tuamotu saared|Tuamotu saarte]] hulka kuuluv [[Makatea]]).

Nauru [[territoriaalmeri|territoriaalmere]] laius on 12 [[meremiil]]i ja pindala umbes 570&nbsp;km².

[[Külgvöönd]]i laius on 24 meremiili.

Majandusvööndi pindala on 308 480&nbsp;km². Majandusvöönd piirneb idas Kiribati majandusvööndiga (290&nbsp;km [[Banaba saar]]eni) ja põhjas Marshalli Saarte majandusvööndiga (600&nbsp;km [[Eboni atoll]]ini). [[Erimajandusvöönd]]i laius on 200 meremiili.

Kaugemad naabrid on Mikroneesia Liiduriigid ([[Kosrae]]) loodes, Saalomoni saared edelas, [[Paapua Uus-Guinea]] ([[Bismarcki saarestik]]) läänes ja [[Tuvalu]] kagus. [[Austraalia]] on rohkem kui 4000&nbsp;km kaugusel kagus.

Nauru [[ajavöönd]] on [[maailmaaeg|maailmaajast]] 12 tundi eest ning langeb kokku [[Uus-Meremaa ühtlusaeg|Uus-Meremaa ühtlusajaga]].

== Loodus ==
Nauru on [[atoll]] maa-aluse [[kustunud vulkaan]]i tipus. Hiiglaslik [[korallrahu]] ulatub umbes 2000 meetri sügavusele merre ning tõuseb kuni umbes 60 meetrit üle merepinna.

Võrreldes teiste atollidega on Naurul väga väike [[laguun]] ([[Buada laguun]]).

Rannikul paljastub [[mõõn]]a ajal 150–200 meetri laiune korallrahuplatvorm. Sellel on valdavad kollakaspruunid [[vetikad]]. Koralle seal peaaegu ei kasva. Vesi on suhteliselt puhas, kuigi mõnda kohta koguneb muda.

Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge [[korall-liiv]]aga.

=== Pinnamood ===

Maapind tõuseb sujuvalt liivarannalt 100–300 meetri laiusele rannikuvööndile.

Sisemaal on astangust seespool umbes 75% saare pindalast kattev kesklava, mille keskmine kõrgus on umbes 50 meetrit. Kõrgeim punkt (71 meetrit; teistel andmetel 61 meetrit<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=CIA ülevaade. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on [[Command Ridge]] lavaserval [[Aiwo ringkond|Aiwo ringkonna]] idaosas.

Kilomeetri kaugusel rannast on ookeani sügavus juba üle 1000 meetrit ja järsk nõlv ulatub ookeani põhjani.

Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on saare siseosas tekkinud fantastilise kujuga lubjakivimoodustised, mille kõrgus on 4–10&nbsp;m. Nendel puudub [[muld]] ja [[taimkate]]. Nende vahel on katelde ja sügavate lohkude labürint. Vihmavesi valgub nõgudesse ja imendub kiiresti läbi poorse rifilubjakivi.

=== Geoloogiline ehitus ===
[[Pilt:Coral pinacles on Nauru.jpg|pisi|vasakul|Korallidest moodustunud lubjakivi]]
Nauru on korallilubjakivisaar. [[Kesklava]] serv koosneb korallilubjakivist, lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest. Saart ümbritsev rifiplatvorm pärineb [[Tertsiaar]]ist.

Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. [[Paleogeen]]is oli laguuni põhi 60 meetrit praeguses merepinnast madalamal. [[Miotseen]]is tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 meetrit kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef, (praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes). Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 meetri merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb [[Buada laguun]].

Nauru fosforiit on guaano ehk tekkinud lindude väljaheidetest. Kergesti lahustuva lubjakivi murenemisel tekkisid pinna peal sügavad lehtrid ja teravad koonused, mis on lindudele ideaalsed pesapaigad. Sadade tuhandete aastate jooksul kuhjusid lehtritesse miljonite merelindude väljaheited ning katsid meetri paksuselt peaaegu kogu saare. See [[guaano]] muutus aja jooksul ilmastiku toimel väga puhtaks [[kaltsiumfosfaat|kaltsiumfosfaadiks]]. Kivim sisaldab kohati üle 90% puhast fosfaati.

=== Siseveed ===
Pinnas on väga poorne, mistõttu [[pinnavesi|pinnavett]] on vähe. Nauru suurim [[siseveekogu]] on 3–4 hektari suurune [[Buada laguun]] vee soolsusega 2 promilli. [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] on teine väike [[laguun]], mis sisaldab [[riimvesi|riimvett]] soolsusega 10 promilli. Saarel on ka 28 mage- või riimveega kaevu, millest enamik on tekkinud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsetesse pommilehtritesse. Neist suurim on [[Moqua Well]].

[[Vooluveekogu]]d puuduvad.

=== Kliima ===
Et Nauru asub [[ekvaator]]i lähedal, on aasta keskmine temperatuur 27&nbsp;°C. See kõigub kuude lõikes ainult 1&nbsp;°C ulatuses. Ööpäeva keskmine temperatuur kõigub 24,4&nbsp;°C ja 33,9&nbsp;°C vahel.

[[Passaat|Passaadid]] puhuvad saarele aasta läbi [[sademed|sademeid]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on umbes 2000&nbsp;mm. Suur osa neist langeb [[mussoon]]ihooajal novembrist veebruarini. Aastane sademete hulk on kõikunud 104&nbsp;mm ning rohkem kui 4572&nbsp;mm vahel. [[Põud|Põuad]] esinevad suhteliselt sageli. Viimase saja aasta jooksul on esinenud mitu üle aasta pikkust kuivaperioodi. [[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele.

Keskmine [[suhteline õhuniiskus]] on 70–80%.

[[Looded|Loodete]] amplituud on umbes 2 meetrit.

Vihmavesi ei valgu ookeani, vaid imbub kiiresti poorsesse lubja- ja fosfaatmulda, mis ulatub sügavale. Seetõttu on ka põhjavesi sügaval.

=== Taimed ===
[[Pilt:Buada_Lagoon,_Nauru_2007.jpg|pisi|vasakul|[[Buada laguun]]i äärne taimestik]]
Umbes 10% saarel kasvavatest taimeliikidest on [[Pärismaine elustik|pärismaised]]. Teada on ainult üks [[endeem]] (üks [[õislehik]]uliik).

Loomuliku taimkatte moodustavad laval kasvav segamets, atollimets, kruvipuu- ja kookospalmipõõsastik rannaäärses vööndis ning kaks hektarit [[mangroov]]võsa. Mangroov paikneb saare kirderannikul. Selle ainus liik on [[paljajuureline brügjeera]], mille vilju nähtavasti varem söödi.

Metsades kasvab ka [[viigipuu|viigipuid]], [[ilulehik]]uid (kohalik nimi ''tomano'') ja [[hibisk]]e. [[Kirsipuu]]d, [[harilik mandlipuu|harilikud mandlipuud]], [[india mangopuu]]d ja teisi puuliike on intensiivse raie ning keskkonnareostuse tõttu kadunud.

Umbes 2% saare pinnast on kaetud [[mets]]aga.

Varem olid kesklaval valdavad kaks pärismaist metsatüüpi. Esimesel tüübil, mis leidub astangul, lubjakivipaljanditel ja sisemaa erodeerunud künkatippudel, on valdav [[viigipuu]] ''[[Ficus prolixa]]''. Teisel metsatüübil on väga valdav liik [[kiu-ilulehik]]. Arvatakse, et varem kattis see metsatüüp üle 90% lavast. Mõlemat tüüpi metsas esineb hajusalt mitut liiki kruvipuid, mis on nähtavasti istutatud.

Sügavamates kohtades on tihedam ja madalam taimkate, kõrgemal on kõva puiduga taimed.

Fosforiidi kaevandamine nõuab taimkatte eemaldamist. Aastaks [[1989]] oli umbes 75% saare pindalast kaevandatud ning üle 90% laval kasvanud metsast hävinud. Alles oli jäänud umbes 200 hektarit metsa. Tänapäeval on alustatud kaevanduspiirkondade regenereerimist.

=== Loomad ===
Nauru saarel ei ela suuri [[loomad|loomi]]. Peale [[Putukad|putukate]] elavad seal ainult merelinnud, näiteks [[kuning-fregattlind]]. [[Laululinnud|Laululindudest]] on esindatud ainult [[Nauru roolind]], kes on Nauru endeem. Välismaalt on sisse toodud [[kass]]e, [[koer]]i, ja [[siga|sigu]], keda võib sageli kohata hulkuvatena.

Saare ümber on lai madal mereala, mis [[mõõn]]a ajal jääb kuivale, nii et sellel saab kõndida. Seal on mitmesuguseid mereloomi, sealhulgas [[okasnahksed|okasnahkseid]], [[limused|limuseid]] ja [[krabilised|krabilisi]].

Kaugemal meres kasvavad [[korallid]] (''[[Heliopora coerulea]]'').

=== Mullad ===
Ranna ääres on liivariba. Rannikuvööndil on viljakas muld. Puutumata lavaalade mullad põhinevad peamiselt fosfaatidel, vähemal määral [[lubjakivi]]l.

=== Maavarad ===
Saare siseosa (välja arvatud kitsas rannariba) on kaetud merelindude [[väljaheide]]test ([[guaano]]st) moodustunud [[fosforiit|fosforiidiga]] ([[nauruiit|nauruiidiga]]). [[Trikaltsiumdifosfaat]] esineb väikeste taskutena, mille vahele jääb väga kõva dolomiitlubjakivi.

Sarnased fosforiidivarud on ka [[Banaba]] saarel [[Kiribati]]s (seal on nad suuremad) ja [[Makatea]] saarel [[Prantsuse Polüneesia]]s.

=== Keskkonnaprobleemid ===
Fosforiidi kaevandamine on mõjunud loodusele laastavalt. 70 protsendil saare territooriumist on pinnas koos taimestikuga ning selle all asunud fosforiidiga eemaldatud. Tekkinud maastikku nimetatakse sageli kuumaastikuks. See on hävitanud ka võimalikku põllumaad. Probleemiks on ka [[joogivesi|joogivee]] nappus ja ranna erosioon.

Põuad ja inimtegevus on põhjustanud metsade hävimist, vähendanud joogivee hulka ja halvendanud selle kvaliteeti, tekitanud mulla erosiooni ja hävitanud looduslikke elupaiku.

[[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele.

Kliima [[globaalne soojenemine]] ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Valitsus on selle pärast korduvalt [[ÜRO]] poolde pöördunud ning nõudnud kohtumisi USA ja teiste tööstusriikidega.

Siseveekogusid mürgitati [[1979]] ja [[1980]] [[tilaapia]] tõrjeks [[rotenoon]]iga.

Siseveekogusid kasutatakse prügi ladustamiseks.

=== Joogivesi ===
Joogiveeks saab kasutada põhiliselt põhjavett, mis on sageli soolasevõitu. Traditsiooniline joogiveeallikas on karstikaevud ja -koopad. Nendes on vesi alanenud. Selle põhjuseks on nähtavasti fosforiidi kaevandamine.

Joogiveeks kogutakse mingil määral katusel asuvatesse anumatesse vihmavett.

Joogivett tuuakse saarele juurde, eriti pikkade põudade ajal. Selleks on kasutatud tagasipöörduvaid fosforiidilaevu. Praegu tuuakse joogivett pudelites Austraaliast.

Magestatakse ka merevett. Seda tehakse ühes kohas; seadmed on vananemas.

=== Loodusõnnetused ===
Loodusõnnetuste hulka võib arvata aeg-ajalt esinevad [[põud|põuad]].

== Ajalugu ==
{{vaata|Nauru ajalugu}}
John Fearn avastas [[8. november]] [[1798]] Nauru saare, [[1878]] – [[3. oktoober]] [[1888]] peeti [[Nauru hõimusõda]] ning [[31. jaanuar]]il [[1968]] Nauru iseseisvus. Aastal [[2000]] lõppes suuremahuline fosforiidi kaevandamine ja eksport.

=== Vanem ajalugu ===
[[Pilt:Traditional_house_and_canoe_Nauru.jpg|pisi|Maja ja paat Naurul 1896. [[Augustin Krämer]]i foto]]
Nauru ajaloost kuni [[19. sajand]]ini on vähe teada, sest puuduvad kirjalikud mälestised ja ka arheoloogilised andmed.

[[Naurulased|Naurulaste]] päritolu on ebaselge. Arvatakse, et saare asustasid 1200. aasta paiku [[Hiina]] rannikult [[Filipiinid]]e kaudu saabunud [[polüneeslased|polüneesia]] ja [[melaneeslased|melaneesia]] meresõitjad või merehädalised [[Uus-Guinea]]lt. Etnogeneesis osalesid ka [[mikroneeslased]].

[[Pilt:Scene_at_Arenibek.jpg|pisi|vasakul|Pilt [[Arenibek]]i külast aastal 1896. Esiplaanil mängupaat]]
Nauru oli üks viimaseid [[Okeaania]] saari, mille euroolplased avastasid. Saare avastas eurooplastele [[8. november|8. novembril]] [[1798]] Briti kapten [[John Fearn]], kes jõudis saareni vaalapüügilaevaga Hunter. Tänu saare elanike lahkusele ja taimkatte lopsakusele pani ta sellele nimeks '''Pleasant Island''' ('meeldiv saar', 'lahke saar'). See nimi jäi saarele kuni [[1888]]. aastani, kuni ta oli Briti valdus.

Naurul elas sel ajal 12 hõimu: ''Deiboe'', ''Eamwidamit'', ''Eamwidara'', ''Eamwit'', ''Eamgum'', ''Eano'', ''Emeo'', ''Eoraru'', ''Irutsi'', ''Iruwa'', ''Iwi'' ja ''Ranibok''. Igal hõimul oli ka oma põlvnemislugu. Enne 1888. aastat puudus neil ühine pealik. Praegu sümboliseerib neid 12-haruline täht [[Nauru lipp|Nauru lipul]]. Nende hõimude järeltulijad elavad Naurul praegugi, kuid nüüd ei jagune nad enam niivõrd hõimude kui [[ringkond]]ade järgi. Eriline asend on ''Iruwa'' hõimul, kes pärineb algselt [[Kiribati]] saartelt. ''Irutsi'' ja ''Iwi'' hõimu järeltulijaid ei ole säilinud. Tõenäoliselt surid need hõimud välja, kui [[Jaapan]]i okupandid viisid [[1942]] umbes 1200 naurulast sunnitöölisteks [[Chuuk]]ile (ainult 637 neist jõudsid Naurule tagasi).

[[Pilt:Nauruan-warrior-1880ers.jpg|pisi|Nauru sõdalane hõimusõja ajal]]

Saart külastasid peamiselt vaalapüüdjad ja aareteotsijad. Aastast [[1830]] hakkasid saabuma sisserändajad, peamiselt Briti emigrandid. Koos nendega saabusid saarele varem tundmatud surmavad haigused, sealhulgas [[gripp]]. Need sisserändajad kuuluvad ''[[beachcomber]]''<nowiki>'ite</nowiki> hulka; tüüpilised olid ärakaranud vangid ning vaalapüügilaevadelt jalga lasknud madrused. Nemad tõid saarele tulirelvad ja massilise alkoholitarvitamise. ''Beachcomber''<nowiki>'id</nowiki> püüdsid koos naurulastega mitu korda saare juures ankrusse heitnud laevu röövida, mistõttu Naurust sai kurikuulus piraatide saar, mida vaalapüügilaevad vältisid.

Esimesed eurooplased, kes Naurul elasid, olid [[Norfolki saar]]elt põgenenud [[iirlased|iiri]] vangid [[Patrick Burke]] ja [[John Jones]]. Väidetavalt olid nad [[1830]] salapäraselt kadunud laeva "[[John Bull (laev)|John Bull]]" pardal. Seda laeva röövinud meestest olevat mõned jõudnud [[Ponape]] saarele. Jones ja Burke, kes suundusid Naurule, sõid tee peal kõik kaaslased ära.

Aastal [[1837]] kargas viis meremeest oma vaalapüügilaevalt ära, lootes elada ''beachcomber''<nowiki>'i</nowiki> elu. Naurule jõudes leidsid nad eest kaheksa eurooplast kes seal juba püsivalt elasid. Jonesist oli saanud Nauru diktaator. Naurulased võtsid Jonesi juhtimisel meremeestelt kõik riided ja asjad ära. Nad võisid ainult Jonesi armust saarele jääda; Jones oli hiljuti kaks eurooplast, kes talle ei meeldinud, avamerele hulpima saatnud. Neil viiel meremehel õnnestus laeva "Duke of York" pardale hiilida ning [[Sydney]]sse pääseda.

[[Oktoober|Oktoobris]] [[1841]] mürgitas Jones, et oma võimu säilitada, seitse ja laskis maha neli eurooplast. Mõrvas süüdista ta naurulasi. Naurulased ajasid ta saarelt minema ning saatsid [[Banaba saar]]ele. Jones püüdis mõni kuu hiljem tagasi tulla, kuid naurulased ei lasknud teda maale.

[[1845]]. aastaks oli saarele jäänud ainult kaks eurooplast, kellest üks oli [[William Harris]].

Naurulased vahetasid sigu ja kookospähkleid terasest tööriistade, [[tulirelv]]ade, [[alkohol]]i, tubaka ja muude lääne kaupade vastu. [[Tubakas]] juurutati saarele, pakkudes seda algul tasuta. Alkoholi saarel varem ei tuntud. Naurulased olid küll joonud [[todi]]t, kuid seda joodi kohe pärast kookospähkliõielt mahla nõrgumist. 19. sajandi keskel toodi Gilberti saartelt (praegu [[Kiribati]]) uus todi valmistamise viis mitmepäevase kääritamisega. See oli küll hapu, kuid tegi purju. Pealikud saatsid kiribatilased tagasi merele, kuid hoovused tõid nad tagasi, ja hapu todi juurdus Naurul. Naurulased hakkasid ekspordiks tootma [[kopra]]t, mida nad varem olid varunud pikkade põudade puhuks. Kaubandust vahendasid ''[[beachcomber]]''<nowiki>'id</nowiki>.

[[1852]]. aastal tekkis naurulastel vaidlus USA [[prikk|priki]] Inda meeskonnaga ühe suurtüki hinna üle. Eurooplaste õhutusel tapsid nad kapteni ja mitu meeskonnaliiget ning lasksid laeva triivima. Väidetavalt oli ka teisi sarnaseid juhtumeid, mistõttu laevad vältisid aastaid Nauru saart.

Naurulastel ei olnud erilisi haigusi peale põudadega kaasnevast näljast tuleneva toidu- ja vitamiinipuuduse. Eurooplased tõid kaasa uusi haigusi. Esimene haigusemärk ilmnes [[1864]], kui laeva Nightingale kapten Brown teatas, et mõnel kohalikul elanikul on suguhaigus. [[Tuberkuloos]], [[gripp]], [[pidalitõbi]] ja [[düsenteeria]] jõudsid saarele alles [[20. sajand]]il.

Aastal [[1878]] algas [[Nauru hõimusõda]], mille käigus leidsid aset kokkupõrked eri hõimude vahel. Nauru rahvaarv langes selle sõja tagajärjel kolmandiku võrra; naurulasi jäi alles alla tuhande.

=== Saksamaa võimu all ===
[[Pilt:Nauru Annexation Germany 1888.jpg|pisi|Anneksioonitseremoonia Naurul 3. oktoobril 1888; keskel kuningas Auyewida]]
[[Pilt:Auweyida-Eigamoiya-nauruansubjects.jpg|pisi|Auweyida ja Eigamoiya oma alamate seas umbes 1890]]
Nauru hõimusõjale pandi piir alles siis, kui Nauru muudeti [[16. aprill]]il [[1888]] Saksamaa [[protektoraat|protektoraadiks]] ning põliselanike valduses olevad tulirelvad keelustati ja [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1888 Nauru annekteeriti. [[1. oktoober|1. oktoobril]] maabus Naurul Saksa suurtükipaat SMS Eber 36 mehega.

[[Suurbritannia]] ja Saksamaa olid [[1886]] Berliini leppega piirkonna omavahel jaotanud, nii et Nauru sattus Saksamaa mõjusfääri. Suurbritannia huvi oli tagada piirkonnas rahu. Et saksa kaupmehed [[Jaluit-Gesellschaft]]ist olid leidnud saarel soodsaid kopratootmise võimalusi, taotles Saksamaa oma mõjusfääri ka Naurut, mis jäi teisele poole algset demarkatsioonijoont. Suurbritannia nõustus sellega. Saksamaa omandas Nauru eelkõige strateegilistel kaalutlustel, et kindlustada oma koloniaalvaldusi Vaikse ookeani saartel. Ettekäändeks toodi Saksa meremeeste kaitsmine. Saksamaa komissar seadis keisri esindajaks Boe pealiku ja ülempealiku (kuninga) [[Auweyida]] ning saare regendiks tema abikaasa [[Eigamoiya]].

Nauru võttis 1888 üle Jaluiti [[riigikomissar]] (''Reichskomissar'') [[Franz Leopold Sonnenschein]]. Ajutine riigikomissar Naurul alates [[3. oktoober|3. oktoobrist]] 1888 oli kaupmees [[Robert Rasch]] (1888–1889). Haldus Naurul hakkas toimuma [[Jaluit-Gesellschaft]]i kaasabil. Esimene alaline riigikomissar [[Christian Johannsen]] saabus [[14. mai]]l [[1889]] ja jäi ametisse [[1892]]. aastani. Varsti pärast tema saabumist anti talle üle veel 26 püssi ja mõned püstolid. Riigikomissarist sai saare kõrgeim võimukandja, kes lahendas ka saareelanike omavahelisi tüliküsimusi. Järgmised riigikomissarid olid [[Fritz Jung]] ([[1893]]–1897) ja [[Ludwig Kaiser]] ([[1898]]–1906).

Saksa võimu ajal saadi vägivallast ja purjutamisest lahti. Ainult just enne Johannseni saabumist leiti hulpivatest paatidest mitu tapetud kiribatilast. Saarel oli ainult väiksemaid tülisid õiguste üle kookospalmidele, maade piiride üle jms, mis lahendati võimude poolt. Hapu todi tarvitamine vähenes ja keelati varsti, alkoholi sissevedu oli juba varem keelatud.

Kui nõudlus tulirelvade ja alkoholi järele ära langes, sai varem nõutud kaupadest importida veel ainult tubakat. Siis aga tekkis naurulastel vajadus ka leiva, [[riis]]i, [[suhkur|suhkru]] ja [[jahu]] järele. See stimuleeris neid töötades raha teenima.

Endine mitteformaalne ja keerukas kauplemissüsteem ja sotsiaalne struktuur asendus formaalse ja lihtsaga. Kaubavahetus taandus rahale. Kaupmehed pidid kauplemisõiguse eest maksu maksma, naurulased pidid hakkama maksma peamaksu kopras. Maksu suurus fikseeriti igal aastal olenevalt saagist. Iga hõimu pealik pidi maksu oma hõimu liikmetelt sisse nõudma. Hõimupealik sai ühe kolmandiku müüdud kopra hinnast Saksa markades. Pole teada, et naurulased oleksid maksu vastu protesteerinud; arvatavasti leidsid nad, et rahu on seda väärt.

Nauru kuulus [[1906]]. aastast [[Saksa Uus-Guinea]] koosseisu. Seal oli ta algul eraldi [[jaamaringkond]] (''Stationsbezirk''), aastal [[1911]] läks see [[Ponape ringkond|Ponape ringkonna]] koosseisu. Jaamajuhatajad (''Stationsleiter'') olid [[Konrad Geppert]] (1906–1908), [[Joseph Siegwanz]] ([[1908]]–1911), Warnecke (1911–[[1912]]) ja [[Wilhelm Wostrack]] ([[1912]]–1914), kes [[6. november|6. novembril]] [[1914]] alistus [[Austraalia]]le.

Aastal [[1914]] loovutas Saksamaa Nauru Austraaliale. Ametlikult jäi ta [[1920]]. aastani Saksa Uus-Guinea koosseisu.

Saksamaa [[okupatsioon]]i rahastamisse andis olulise panuse Saksamaa ettevõte [[Jaluit-Gesellshaft]], saades vastutasuks majanduslikke eesõigusi, sealhulgas 1888 õiguse ekspluateerida [[guaano]]varusid Marshalli saartel ja Naurul. Aastal [[1900]] avastas [[Uus-Meremaa]] geoloog [[Albert Fuller Ellis]] [[Banaba saar]]el ning seejärel Naurul suured fosforiidivarud. Nauru varude suurust hinnati 42 miljonile tonnile. See hinnang osutus väga tagasihoidlikuks. Nauru fosforiiti nimetatakse [[nauruiit|nauruiidiks]], sest tal on omapärane välimus ning ta sisaldab ka [[fluor]]i. Briti ettevõte, kes oli Ellise tööandja, veenis Suurbritanniat annekteerima Banaba saare ning leppis ettevõttega Jaluit-Gesellschaft kokku õiguste üle Nauru fosforiidile. Aastal [[1905]] asutati Saksamaa ja Suurbritannia koostöös Saksamaa kontsessiooniga ettevõte [[Pacific Phosphate Company]], mis hakkas alates 1906. aastast fosforiiti kaevandama. Kaevandustööliseks värvati inimesi [[Hiina]]st ja [[Kiribati]] saartelt, sest naurulased ei tahtnud kaevandustes töötada.

Aastast [[1907]] hakati fosforiiti laevadele laadima. Pacific Phosphate Company rajas peale kaevandusrajatiste ka [[haigla]], [[kanalisatsioon]]i, kondensatsiooniseadmed magevee saamiseks kuival ajal ning soodaveevabriku, samuti jäämasinad ja külmkambrid. Toodeti ka elektrivalgust. Peale selle rajati laiad, hooldatud teed, mis ühendasid asulaid. Aastal [[1913]] saadeti ära 46 laeva, mille lasti moodustas 138 725 tonni fosforiiti.

[[Boston]]i protestantlik misjon saatis alates [[1887]]. aastast saarel tegutsevale Kiribati misjonärile appi saksa päritolu ameeriklase [[Philip Delaporte]]'i. Alates [[1908]]. aastast rajati saare ristiusustamiseks mõned luterlikud misjonijaamad, nii et saksa keel sai koolikeeleks. Ka [[katoliku kirik]] rajas [[1902]] Naurule misjonijaama. Varem lubatud [[polügaamia]] asendati kristliku abieluga. 1920. aasta paiku tõendati esmakordselt [[totemism]]i jälgede olemasolu. Algsest 168 külast olid tol ajal veel alles 110.

=== Briti impeeriumi halduse all ===
[[1914]]. aastal okupeeris Nauru [[Austraalia Ekspeditsioonijõud]]. Fosforiiti eksporditi Naurult kogu [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] vältel.

[[1919]]. või [[1920]]. aastal sai Nauru [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] C-klassi [[mandaatterritoorium]]iks [[Briti impeerium]]i halduses. [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]] ja [[Suurbritannia]] valitsusele tehti ülesandeks saart ühiselt hallata, kusjuures halduri pidi nimetama Austraalia. See staatus kestis ametlikult [[1947]]. aastani.

Samal ajal ostsid need kolm valitsust Pacific Phosphate Company õigused Nauru fosforiidile 3,5 miljoni [[Suurbritannia nael]]a eest ning hakkasid fosforiiti kaevandama kolmeliikmelise nõukogu (British Phosphate Commissioners; BPC) juhtimisel. Sõdadevahelisel perioodil laienes fosforiidikaevandamine tunduvalt. Nauru fosforiit oli Austraalia ja Uus-Meremaa põllumeestele tunduvalt odavam kui mujalt pärinev fosforiit. Naurulastele maksti 1939. aastal iga kaevandatud tonni eest 8 penni.

=== Teine maailmasõda ja Jaapani okupatsioon ===
[[Detsember|Detsembris]] [[1940]] pommitas saart Saksa sõjalaev. Neli fosforiidilaeva lasti põhja.

Detsembris [[1941]] hakkasid [[jaapanlased]] saart pommitama. Tööstusrajatused ja elamud tehti maatasa. [[August]]ist [[1942]] kuni sõja lõpuni [[september|septembris]] [[1945]] oli Nauru [[Jaapan]]i okupatsiooni all. 1200 naurulast viidi sunniviisil [[Chuuk]]i saarele lennuvälja ehitama. Paljud surid seal.

Septembris 1945 okupeerisid saare uuesti Austraalia väed. [[Jaanuar]]is [[1946]] toodi alles jäänud 737 naurulast Chukilt koju tagasi. Nauru rahvaarv oli langenud 1848 inimeselt (1940) 1369 inimesele 1946.

=== ÜRO hooldusterritoorium ===

[[1. november|1. novembril]] [[1947]] kiitis [[ÜRO]] heaks leppe, mille järgi Naurust sai [[ÜRO hooldusterritoorium]] [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Uus-Meremaa]] ühises halduses.

Leppega oli ette nähtud omavalitsuse arendamine saarel. Alates [[1927]]. aastast oli naurulasi esindanud nõuandev pealike nõukogu. Naurulased esitasid haldusvõimule ja ÜRO hooldusnõukogule rea kaebusi piiratud õiguste pärast. Detsembris [[1951]] asutati omavalitsusenõukogu kuhu valiti 9 liiget. Et aga see nõukogu oli halduri kontrolli all, taotlesid naurulased veel suuremat võimu. Nad tahtsid tähtsaid ametikohti saare halduses ning suuremat tasu fosforiidi eest. Samuti avaldasid nad kartust, et intensiivistuva kaevandumise tõttu fosforiidivarud sajandi lõpuks ammenduvad. Kui [[1964]] kujunes välja fosforiidi maailmaturuhind, suurendati naurulastele fosforiidi eest makstavat tulu.

[[1967]]. aastal ostsid naurulased BPC-lt välja kaevanduse ja seadmed ning [[1970]] kogu tööstusharu.

[[1964]]. aastal proovis Austraalia asustada naurulased ümber [[Queensland]]i lähedal asuvale [[Curtise saar]]ele. Naurulased ei olnud küll põhimõtteliselt ümberasumise vastu, kuid nad tahtsid, et nende saar oleks iseseisev riik, millega aga Austraalia polnud nõus. Aastal [[1966]] sai saar valitava Seadusandliku Nõukogu. Naurulased otsustasid iseseisvuse kasuks; Austraalia õlule jäid üksnes riigikaitse ja välisasjad.

=== Iseseisvusperiood ===
[[31. jaanuar]]ist [[1968]] on Nauru iseseisev riik ja maailma väikseim iseseisev vabariik. See kuupäev oli naurulaste Chuukilt naasmise 22. aastapäev.

1968. aastal sai Nauru ka [[Rahvaste Ühendus]]e eriliikmeks. Oktoobris [[1982]] külastas Naurut esimese Briti monarhina kuninganna [[Elizabeth II]].

[[1988]]. aastal sõlmis Nauru [[diplomaatilised suhted]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]].

[[1989]]. aastal esitas Nauru [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] Austraalia vastu kompensatsiooninõude oma pinnase kaotamise eest fosforiidi kaevandamise tagajärjel ajal, mil Nauru oli Austraalia mandaadi ja hoolduse all.

Väikesaareriikide säästva arengu konverentsil [[1994]] teatas Nauru kavast saar regenereerida.

[[22. november|22. novembril]] [[1995]] sai Nauru presidendiks [[Bernard Dowiyogo]] asemel [[Lagumot Harris]]. Järgnevatel aastatel vahetusid presidendid sagedaste umbusaldushääletuste tõttu kiiresti.

Nauru on püüdnud jääda rahvusvahelistest suhetest suuremalt jaolt kõrvale, kuid [[mai]]s [[1999]] sai Nauru Vabariik [[Rahvaste Ühendus]]e liikmeks ja septembris 1999 [[ÜRO]] liikmeks.

[[Aprill]]is [[2000]] tuli jälle võimule Dowiyogo. [[29. märts]]il [[2001]] oli ta sunnitud võimult lahkuma, sest teda kahtlustati segatuses Vene organiseeritud kuritegevuse finantsoperatsioonidesse Naurul. Nauru sattus rahvusvahelisse musta nimekirja maksuparadiisi ja rahapesukeskusena. Dowiyogo vahetas välja [[René Harris]], kes jäi presidendiks kuni umbusalduse avaldamiseni [[8. jaanuar]]il [[2003]] seoses tema toetusega Austraalia otsusele paadipõgenikke mitte vastu võtta. Aastal [[2001]], oli Nauru olnud nõus vastu võtma sadu põgenikke [[Afganistan]]ist ja [[Iraak|Iraagist]], saades selle eest miljoneid dollareid abi. Harrist süüdistati [[korruptsioon]]is ning talle heideti ette suurt välisvõlga (umbes 40 miljonit USA dollarit, mis moodustas peaaegu poole Nauru sisemajanduse kogutoodangust). Uueks presidendiks sai pärast korduvaid hääletusi jälle Dowiyogo, kes aga suri [[9. märts]]il [[2003]] pärast südameoperatsiooni [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Presidendi kohusetäitjaks nimetati [[Derog Gioura]], kelle järel oli lühikest aega presidendiks taas [[René Harris]].

[[Pilt:Marcus Stephen with Obamas.jpg|pisi|Nauru endine president [[Marcus Stephen]] koos USA presidendipaari [[Barack Obama|Barack]] ja [[Michelle Obama]]ga]]
2004–2007 oli president [[Ludwig Scotty]]. [[28. august]]il [[2007]] toimunud [[2007. aasta Nauru presidendivalimised|presidendivalimistel]] kaotas [[Marcus Stephen]] Ludwig Scottyle, kuid kui parlament avaldas sama aasta [[19. detsember|19. detsembril]] Scottyle häältega 10:7 umbusaldust, valiti Stephen Nauru uueks presidendiks. 2011–2013 oli Nauru presidendiks [[Sprent Dabwido]]. 2013. aasta parlamendivalimiste järel sai presidendiks endine haridusminister [[Baron Waqa]].

== Riik ==
=== Riigikord ===
Nauru on [[vabariik]] ja [[riigikord]] on määratud [[Nauru põhiseadus]]ega, mis pärineb [[29. jaanuar]]ist [[1968]] (parandatud kujul [[17. mai]]st 1968).

[[Nauru parlament]] valitakse üldise valimisõiguse ja -kohustusega vähemalt 20-aastaste Nauru kodanike poolt kolmeks aastaks. Parlament on ühekojaline ja tal on 18 liiget.

[[Riigipea]] on [[Nauru president|president]], kes valitakse parlamendi poolt kolmeks aastaks. President on ühtlasi valitsusjuht. Praegune president on [[Russ Kun]].

Valitsuse nimetab president parlamendi liikmete seast.

=== Poliitika ===
[[Pilt:Nauru Parliament.jpg|pisi|400px|Nauru parlamendihoone]]
==== Parteid ====
Nauru [[partei]]d on [[Nauru Demokraatlik Partei]], [[Naoero Amo]] ja mitteametlik [[Keskpartei (Nauru)|Keskpartei]].

==== Valimised ====
[[30. september|30. septembril]] [[2004]] saatis president parlamendi laiali. [[2004. aasta Nauru parlamendivalimised|Uued parlamendivalimised]] toimusid [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[2004]]. Kolm kohta sai [[Naoero Amo]], ülejäänud saadikud olid sõltumatud. [[2007. aasta Nauru parlamendivalimised|Järgmised valimised]] toimusid [[25. august]]il [[2007]]. Need võitis [[Ludwig Scotty]] juhitav koalitsioon, saades parlamendis 18 kohast 15. [[18. aprill]]il [[2008]] saatis president [[Marcus Stephen]] parlamendi laiali ja [[26. aprill]]il 2008 toimusid uued valimised. Marcus Stepheni koalitsioon sai 12 kohta ja moodustas valitsuse. [[16. märts]]il [[2010]] saatis president parlamendi taas laiali, sest nn [[Getaxi afäär]]i tagajärjel läks 3 valitsust toetavat saadikut üle opositsiooni poolele ja nii jäi mõlemale poolele 9 saadikut. [[24. aprill]]il 2010 toimunud [[2010. aasta Nauru parlamendivalimised (aprill)|parlamendivalimised]] lõppesid patiseisuga, sest mõlemast parteist valiti 9 saadikut. Seetõttu toimusid juba [[19. juuni]]l uued [[2010. aasta Nauru parlamendivalimised (juuni)|valimised]]. Tagasi valiti kõik eelmise koosseisu saadikud peale ühe opositsioonisaadiku, kes kaotas oma koha sõltumatule kandidaadile [[Milton Dube]]'ile, kes nõudis toetuse eest oma valimisringkonna keskkonnaprobleemide lahendamist. 2013. aasta parlamendivalimistel sai Baron Waqa koalitsioon 14 kohta ja 2016. aasta parlamendivalimiste järel valiti Waqa tagasi presidendiks.

=== Õiguskord ===
Naurul kehtivad [[Nauru parlament|Nauru parlamendi]] aktid ja Briti tavaõigus. Nauru tunnustab reservatsioonidega [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] kohustuslikku jurisdiktsiooni.

=== Kohtusüsteem ===
Naurul on Ülemkohus.

=== Sõjavägi ===
Naurul puuduvad regulaarväed. Riigikaitse on mitteametliku leppe põhjal Austraalia õlul.

Riigis tegutsevad [[Nauru Politseijõud]].

=== Liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides ===
Nauru Vabariik kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
*[[Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid]]
*[[Aasia Arengupank]]
*[[Interpol]]
*[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]
*[[Rahvaste Ühendus]]
*[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]]
*[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]
*[[Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit]]
*[[Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon]]
*[[Secretariat of Pacific Community]]
*[[SPARTECA]]
*[[UNESCO]]
*[[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]]
*[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]
*[[Ülemaailmne Postiliit]]
*[[Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon]]
*[[ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents]]
*[[ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon]]

=== Pealinn ===
Naurul puudub ametlik [[pealinn]]. Riigivõimuasutused on põhiliselt [[Yareni ringkond|Yareni ringkonnas]].

=== Riigipühad ===
Nauru [[rahvuspüha]] on [[iseseisvuspäev]] ([[31. jaanuar]]). [[Konstitutsioonipäev]] on [[17. mai]].

=== Haldusjaotus ===
{{vaata|Nauru haldusjaotus}}
Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Need on

=== Rahvusvahelised suhted ===

Naurul on [[diplomaatilised suhted]] enamiku [[Okeaania]] riikide ja suuremate maailma riikidega.
[[2008]]. aastal tunnustas Nauru [[Kosovo]] iseseisvust. [[2009]]. aastal tunnustas Nauru [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] iseseisvust, saades [[Venemaa]]lt vastutasuks 50 miljonit USA dollarit abi. Naurul olid 2024. aastani diplomaatilised suhted ka [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigiga]].

[[21. märts]]il [[2012]] sõlmis Nauru diplomaatilised suhted [[Eesti]]ga.<ref name="FU1ic" />

=== Rahvusvahelised lepingud ===
Nauru on alla kirjutanud muu hulgas
*[[ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]ile
*[[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon]]ile
*[[Kyōto protokoll]]ile
*[[ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon]]ile ([[22. september]] 1998; jõustus [[21. detsember|21. detsembril]] 1998)
*[[ÜRO mereõiguse konventsioon]]ile

== Sümbolid ja tähised ==
Naurul on [[Nauru lipp|lipp]] on [[Nauru vapp|vapp]].

[[Nauru deviis]] on ''God's Will First''.

Nauru hümn on "[[Nauru Bwiema]]".

Nauru autode rahvusvaheline tähis on NAU.

Interneti [[tippdomeen]] on [[.nr]].

Telefoni [[maakood (telefon)|maakood]] on 674.

== Rahvastik ==
=== Demograafilised näitajad ===
==== Rahvaarv ====
Nauru rahvaarv oli 2015. aasta andmetel 11 288<ref>{{Netiviide |url=http://nauru.prism.spc.int/ |pealkiri=Nauru statistikabüroo. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2019-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190718124858/http://nauru.prism.spc.int/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Nauru on rahvaarvu poolest maailma riikide hulgas {{kas|202. kohal}}. Nauru praegune rahvaarv on võrreldav [[Haapsalu]] linna elanike arvuga.

Septembris [[1890]] toimus Naurul esimene [[rahvaloendus]]. Meessoost naurulasi oli 574, naissoost naurulasi 720. See proportsioon oli [[Nauru hõimusõda|Nauru hõimusõja]] tagajärg. Loodeti rahvaarvu kiiret kasvu, et oleks võimalik kasutada naurulasi kui tugevaid, sõbralikke ja heatujulisi, intelligentseid ja osavaid inimesi tööjõuna mujal Okeaanias. Kuid hiljem selgus, et naurulased ei taha saarelt lahkuda.

2015. aasta andmetel elab Naurul 5701 meest ja 5587 naist.

===== Rahvaarvu dünaamika =====
*1843: 1400
*1888: 900
*1890: 1294 naurulast ja 24 Kiribati misjonäri koos perekonnaliikmetega (rahvaloendus)
*1940: 1848
*1946: 1369
*1990: 9100
*2003: 12 570
*2005: 13 005 (juuli hinnang)
*2005: 10 200 (Britannica järgi)
*2006: 13 287 (juuli hinnang)
*2015: 11 288

[[Pilt:Nauru befolkningspyramid sv.png|pisi|400px|Nauru [[rahvastikupüramiid]] ]]

==== Vanuseline ja sooline struktuur ====
2011. aasta rahvaloenduse järgi oli<ref>{{Netiviide |url=http://nauru.prism.spc.int/selected-survey-tables/census-2011-population-by-all-ages/census-2011-population-by-5-years-age-groups |pealkiri=Nauru Statistikabüroo andmed. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2017-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170331120736/http://nauru.prism.spc.int/selected-survey-tables/census-2011-population-by-all-ages/census-2011-population-by-5-years-age-groups |url-olek=ei tööta }}</ref>
*kuni 14-aastasi 37,38%
*15–64-aastasi 61,37%
*vähemalt 65-aastasi 1,25%

==== Iive ====
2006. aasta andmetel oli [[iive]] 1,81%.

==== Sündimus ====
2015. aasta andmetel oli [[sündimus]] 29,6 promilli.

==== Suremus ====
2015. aasta andmetel oli [[suremus]] 8,3 promilli.

==== Rändeiive ====
2016. aastal oli [[rändeiive]] –13,2 promilli<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref>

==== Sugupoolte vahekord ====
2016. aasta andmetel sündis 0,83 poissi 1 tüdruku kohta. Alla 15-aastaste seas oli poiste ja tüdrukute vahekord 0,77:1. 15–24-aastaste seas oli meeste ja naiste vahekord 1,02:1. 25–54-aastaste seas oli meeste vahekord naistega 1,01:1 ja 55–64-aastaste seas 0,64:1. 65-aastaste ja vanemate seas oli vahekord 0,63:1. Kogu rahvastikus oli meeste ja naiste vahekord 0,89:1<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/>

==== Imikusuremuskordaja ====
[[Imikusuremuskordaja]] oli 2016. aasta andmetel 7,9 promilli. Poiste seas oli see 10,2 promilli ja tüdrukutel 6,1 promilli.

==== Keskmine eluiga ====
[[Keskmine eluiga]] oli 2006. aasta andmetel 63,08 aastat (meestel 59,5 ja naistel 66,84 eluaastat).

==== Summaarne sündimuskordaja ====
[[Summaarne sündimuskordaja]] oli 2006. aasta andmetel 3,11.

=== Etniline koosseis ===
58% elanikest on [[naurulased]], 26% immigrandid teistelt [[Okeaania]] saartelt, 8% [[hiinlased]] ja 8% on (põhiliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt pärit) eurooplased.

=== Religioon ===
Nauru elanikud on [[kristlus|kristlased]] (2/3 [[protestantism|protestandid]], 1/3 [[katoliiklus|katoliiklased]]).

Naurulastel oli oma usund.

Kui saarele ilmusid [[1887]] esimesed misjonärid Kiribatilt, lasksid paljud naurulased puhtalt uudishimust end ristida. Nad ei saanud asja mõttest kuigi palju aru, osalt sellepärast, et misjonärid ei osanud hästi nauru keelt. Üks misjonäridest rikkus abielu ühe pealiku naisega. Misjonärid saadeti saarelt ära. Tõsine pöördumine kristlusse algas [[1889]], kui saarele saabus [[Philip Delaporte]].

=== Rahvatervis ===
Nauru on kõige suurema [[rasvumus]]ega rahvastikuga riik. 97% meestest ja 93% naistest on ülekaalulised.<ref name="UsZYk" /> Üle 40% saareelanikest on [[Suhkurtõbi|diabeetikud]]. Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on meestel 58 aastat ja naistel 65 aastat (2005).

[[Pilt:Nauru Denigomodu-Nibok.jpg|pisi|Põhiline osa asustusest paikneb ranna ääres]]

=== Asustus ===
Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks.

==== Rahvastiku tihedus ====
*2003: 598,6 in/km²
*2005: 621 in/km² (juuli hinnang)
*2006: 624 in/km²

Nauru on maailma riikide seas rahvastiku tiheduse poolest 8. kohal.

== Majandus ==
[[Pilt:Phosphate loading station Nauru.jpg|pisi|Fosforiidi laadimisplatvorm Nauru rannikul]]
Saare majandus tugines pikka aega rikkalike [[fosforiit|fosforiidivarude]] ekspluateerimisele, mis võimaldas elanikel lahedalt ära elada. Nauru oli 1980. aastatel üks maailma rikkamaid riike, sissetulek elaniku kohta oli suurim. Üle 60% fosforiidi ekspordist saadud tuludest investeeriti pikaajalistesse fondidesse, mis pidid Nauru elanikele tagama sissetuleku pärast fosforiidivarude ammendumist.

Kaevandamise kõrgajal loodi fosforiidifond, mis pidi pärast fosforiidi ammendumist majandust abistama. Kuid valitsuse oskamatu investeerimispoliitika ja korruptsiooni tõttu on fondi väärtus langenud. Kui [[1991]]. aastal oli fosforiidifondi väärtus 1,3 miljardit dollarit, siis aastaks [[2002]] oli sellest järel vaid 138 miljonit dollarit.

Kui fosforiidi kaevandamine varude ammendumise tõttu tunduvalt vähenes (riigi sissetulekud fosforiidi kaevandamisest on vähenenud alates 1989. aastast), selgus, et riik ja enamik selle kodanikke ei ole oma tulusid niimoodi investeerinud, et tagada majanduslik kindlustatus ka tulevikus. Liiga palju sellest rahast oli ära kulutatud. Riik on järjest rohkem vaesunud, [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta on 14 800 dollarit<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Riik on võlanõuete tõttu pankroti äärel, nii et isegi tema iseseisvus on ohus. Kulude katteks on riik külmutanud palgad ja koondanud tööjõudu ülepaisutatud avalikus sektoris.

[[2005]]. aastal sõlmis üks Austraalia ettevõte lepingu järelejäänud fosforiidivarude kaevandamiseks.

Suureks probleemiks on endiste kaevandusalade regenereerimine.

Suurem osa kaupadest tuleb importida. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast, peamiselt kellele Nauru on kogu iseseisvusaja vältel toetunud. Majanduselu on üritatud turgutada [[maksuparadiis]]i loomisega. 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi [[kodakondsus]]t kõigile soovijatele. Selle tõttu kujunes saar vene maffia populaarseks rahapesemise kohaks. Väljastpoolt tuleva surve tõttu lõpetati kodakondsuse müük [[2003]]. aastal.

=== Majandusstatistika ===
==== Sisemajanduse kogutoodang ====
Nauru sisemajanduse kogutoodang oli 2010. aastal 39,2 miljonit dollarit.<ref>https://web.archive.org/web/20170331120734/http://nauru.prism.spc.int/economic/economic-general Nauru statistikabüroo.</ref>

Sisemajanduse kogutoodang [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 60 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="CIA-2007" />

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2015. aastal 14 800 dollarit.

[[Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta]] ostujõu pariteedi järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 5000 USA dollarit.<ref name="CIA-2007" />

==== Inimarengu indeks ====
[[Inimarengu indeks]] oli 1998. aastal 0,663.

==== Inflatsioon ====
[[Inflatsioon]]i tase oli 1993. aastal −3,6%.

=== Põllumajandus ===
Põllumajandusele on suureks takistuseks poorne lubjakivi, sest vesi imendub väga kiiresti.

Taimekasvatus on koondunud rannaäärsele ribale ja [[Buada laguun]]i ümbrusse.

Kasvatatakse mõningaid viljapuid, [[kookospalm]]i, [[kruvipuu]]d ja [[hõlmine leivapuu|hõlmist leivapuud]].

Rannaäärses vööndis ja Buada laguuni ümbruse soistel aladel kasvatatakse mingil määral pärisbanaani ja köögivilja.

=== Kalakasvatus ===
Siseveekogudes on traditsiooniliselt kasvatatud [[piimkala]]. Mõõnaajal korjatakse traditsiooniliselt rifiplatvormilt piimkalamaime, aklimatiseeritakse neid 2–3 aastat ning lastakse siis tiikidesse ja laguunidesse. Buada laguun on jaotatud hõimude vahel kalakasvatusaladeks. Mehed peavad käima regulaarselt laguunis tammumas, et vees oleks rohkem õhku ja toitaineid. Piimkalad kasvavad aeglaselt. Osalt on selles süüdi konkureeriv [[mosambiigi tilaapia]], kes introdutseeriti Naurule 1960. aasta paiku, et ta hävitaks sääsevastseid, ning hakkas ohtralt paljunema. Teiseks napib piimkalal looduslikku sööta ning tema populatsioon on liiga suur. Nõnda ei kasva piimkalad söömiseks vajaliku 20 sentimeetri pikkuseks. Seetõttu on paljud kalakasvatusest loobunud.

[[FAO]] kasutas [[1970]] ja [[1980]] Nauru riigi palvel [[tilaapia]] tõrjeks kalamürki [[rotenoon]]i.

Aastal 1991 näitas FAO projekt "Projet de développement de l'aquaculture dans le Pacifique", et piimkala ja tilaapia kooseksisteerimine on võimalik. Samal ajal rakendus Taiwani projekt kalakasvatuse intensiivistamiseks, kuid finantsilistel põhjustel jäi see katki. Aastal [[1998]] introdutseeriti Buada laguuni tilaapia ''Oreochromis niloticus'', mis olid [[Fidži]]l osutunud maitsvateks.

Aastal 2001 hakati rakendama Taiwani projekti kalakasvatuse intensiivistamiseks. See nägi ette betoonbasseinid mõõtmetega 20×10×1,5&nbsp;m, milles on automaatne hapniku- ja söödavarustus. Eesmärgiks on kasutada piimkala kasvatamisel merevett ning vältida piimkala kooseksisteerimist tilaapiaga. Piimkala peetakse rasvunud naurulastele vajalikuks kvaliteetseks toiduks.

=== Mäendus ===
Fosforiidi kaevandamine on olnud Nauru peamine majandusharu.

Kaevandamiseks eemaldatakse taimkate ning fosforiit ammutatakse lahtiselt koos pinnasega. See tõstetakse ekskavaatoritega vagunitesse ning viiakse kitsarööpmelise raudteega ümbertöötamisele.

Fosforiiti kaevandati pidevalt alates [[1906]]. aastat, välja arvatud esimese ja teise maailmasõja ajal. Aastas kaevandati üle 2 miljoni tonni (1969. aastal 2,186 miljonit tonni). Nüüdseks on varud suurelt jaolt ammendunud.

=== Energeetika ===
[[Elektrienergia]]t toodeti [[2004]]. aastal 30 miljonit [[kilovatt-tund]]i, tarbiti 27,9 kilovatt-tundi. Elektrienergia import ja eksport puudub.

Naftat tarbiti 2004. aastal umbes 1000 barrelit päevas. Maagaasi ei kasutata.

=== Tööstus ===
Tähtsamad tööstusharud on [[fosforiit|fosforiidi]] ja [[kookospähkel|kookospähklite]] töötlemine.

=== Transport ===
==== Autoliiklus ====
Piki rannikut kulgeb Nauru peamine maantee.

1999. aasta andmetel on autoteede kogupikkus 30 kilomeetrit. Sillutatud teid on 24 kilomeetrit.

[[Pilt:Nauru-phosphatetrain.jpg|pisi|Nauru kitsarööpmeline raudtee on ette nähtud fosforiidi transportimiseks]]
==== Raudteeliiklus ====
Kaevanduste juurde viib kitsarööpmeline raudtee.

[[Pilt:View_of_Nauru_airport.jpg|pisi|[[Nauru lennuväli]] ]]
==== Lennuliiklus ====
Nauru on maailma väikseim riik, millel on oma lennuväli. Naurul on üks [[Nauru lennuväli|lennuväli]], mille [[maandumisrada|maandumisraja]] pikkus on umbes 2 kilomeetrit.

Lennuühenduse eest teiste maadega hoolitseb riiklik lennufirma [[Our Airline]] (septembrini [[2006]] kandis ta nime Air Nauru). Detsembrist [[2005]] septembrini 2006 oli ühendus majandusraskuste tõttu katkenud. Ühendus taastati [[Taiwan]]i finantsabiga.

=== Kommunikatsioon ===
==== Telefon ====
2002. aastal oli käigus 1900 tavatelefoni ja 1500 mobiiltelefoni.

Mobiiltelefonirajatised pärinevad Austraaliast.

Rahvusvahelist telefonsidet vahendab [[Intelsat]]i satelliit.

Rahvusvaheline [[maakood (telefon)|maakood]] on 674.

==== Internet ====
2006. aastal oli Naurul 52 serverit. 2002. aasta seisuga oli kasutajaid 300.

Nauru tippdomeen on [[.nr]]

=== Turism ja majutus ===
Saarel on kaks majutuskohta turistidele: [[Meneni hotell]] ja [[OD-N-Aiwo Hotel]]. Kuid kuna turistidel pole eriti midagi vaadata, käib neid riigis vähe.

=== Valuuta ===
Naurul on kasutusel [[Austraalia dollar]].

=== Pangandus ===
Omaette majandusharu on ''offshore''-pangandus. [[1998]]. aastal läks pankrotti riigi omanduses olnud [[Nauru Pank]].

=== Maksusüsteem ===

Naurus pole makse kodanikele.

=== Riigieelarve ===
2005. aasta [[riigieelarve]]s moodustasid nii tulud kui ka kulud 13,5 miljonit USA dollarit.

[[Eelarveaasta]] kestab [[1. juuli]]st [[30. juuni]]ni.

=== Tööhõive ===
[[Töötus]] on 2004. aasta hinnangul umbes 90%<ref name="CIA-2007" />. Töötajatest 95% töötab riigisektoris.

=== Eksport ja import ===

Ekspordi kogumaht oli 1991. aastal 25,3 miljonit USA dollarit, 2005. aastal umbes 64 miljonit dollarit ([[fob]]).

Peamine eksportkaup on fosforiit.

2005. aastal läks ekspordist 63,7% [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]], 7,6% [[Lõuna-Korea]] ja 6,6% [[Kanada]] arvele.<ref name="CIA-2007" />

Impordi kogumaht oli 1991. aastal 21,1 miljonit dollarit, 2004. aasta hinnangul 20 miljonit dollarit.

Peamised impordiartiklid on toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad.

2005. aastal läks impordist 43,8% Lõuna-Korea, 36,2% Austraalia, 5,9% [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja 4,3% [[Saksamaa]] arvele.<ref name="CIA-2007" />

=== Välisvõlg ===
Nauru [[välisvõlg]] oli 2002. aastal 33.3 miljonit dollarit. 2008. aastal lähenes riigi välisvõlg 1 miljardile USA dollarile.

=== Majandusabi ===
Nauru sai 2005. aastal majandusabi 20 miljonit USA dollarit. Suurim abiandja oli Austraalia.

== Sport ==
[[Pilt:Nauruan player kicking.jpg|pisi|[[Austraalia jalgpall]] on Nauru rahvusspordiala]]
Kõige populaarsemad spordialad Naurul on [[Austraalia jalgpall]] ja [[tõstmine]]. Neist esimest hakati harrastama [[1930. aastad|1930. aastatel]] ja selle ala harrastajate osakaal saarel on praeguseks kasvanud 30 protsendini, mis on kõrgeim näitaja ühegi spordiala kohta võrrelduna rahvaarvuga. Moodustatud on isegi Nauru Australian Football Association (NAFA).

== Meediasüsteem ==
=== Raadio ===
1998. aastal töötas Naurul üks [[amplituudmodulatsioon]]il põhinev (AM) raadiojaam.

=== Televisioon ===
1998. aastal töötas Naurul üks telekanal.

== Vaata ka ==
*[[Nauru riigipeade loend]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="jdzlT">[http://ekspress.delfi.ee/arvamus/linnusita-ondsus-ehk-rikkaks-purgimine-ei-saa-olla-uhe-rahva-peamine-ulesanne?id=64385102 "Linnusita õndsus ehk rikkaks pürgimine ei saa olla ühe rahva peamine ülesanne"] Eesti Ekspress, 12. mai 2012</ref>
<ref name="FU1ic">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-nauruga.d?id=64113083 Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Nauruga]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>
<ref name="UsZYk">[http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/health-news/fat-of-the-land-nauru-tops-obesity-league-2169418.html Fat of the land: Nauru tops obesity league]</ref>
<ref name="CIA-2007">[https://web.archive.org/web/20201213085812/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html CIA – The World Factbook], 01.03.2007</ref>
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commonskat|Nauru}}
* [http://www.un.int/nauru/ Nauru saatkond ÜROs]
* [http://www.galenfrysinger.com/nauru.htm Pilte Naurust]

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Nauru| ]]

Resümee:

Kui salvestad muudatused, nõustud kasutustingimustega ja annad nõusoleku oma kaastöö pöördumatuks avaldamiseks litsentside CC BY-SA 4.0 ja GFDL alusel. Nõustud, et autorile viitamiseks piisab Creative Commonsi litsentsi järgi hüperlingist või internetiaadressist.

Loobu Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)

Erimärgid: Á á Ć ć É é Í í ń Ó ó Ś ś Ú ú Ý ý Ǿ ǿ ··· À à È è Ì ì Ò ò Ù ù ··· Â â Ê ê Ĝ ĝ Ĥ ĥ Î î Ĵ ĵ Ô ô Û û ··· Ä ä Ë ë Ï ï Ö ö Ü ü ÿ ··· Ã ã Ñ ñ Õ õ ··· Å å Ů ů ··· Ą ą Ç ç Ḑ ḑ Ę ę Ģ ģ Ḩ ḩ Ķ ķ Ļ ļ Ņ ņ Ş ş Z̧ z̧ Ţ ţ ‘ ··· ǎ Č č Š š Ž ž Ď Ě ě Ň ň Ř ř Ť ··· ė İ ··· Ł ł Ø ø ··· Ș ș Ț ț ··· Ő ő Ű ű ··· Ă ă Ĕ ĕ Ğ ğ Ḫ ḫ Ĭ ĭ Ŏ ŏ Ŭ ŭ ··· ß ··· Æ æ Œ œ ··· Ð ð Þ þ ··· ı ··· Ə ə ··· Ā ā Ē ē Ī ī Ō ō Ū ū ··· Α Β Γ Δ Ε Ζ Η Θ Ι Κ Λ Μ Ν Ξ Ο Π Ρ Σ Τ Υ Φ Χ Ψ Ω ··· α ά β γ δ ε έ ζ η ή θ ι ί κ λ μ ν ξ ο ό π ρ σ ς τ υ ύ φ χ ψ ω ώ ··· А Б В Г Д Е Ё Ж З И Й К Л М Н О П Р С Т У Ф Х Ц Ч Ш Щ Ъ Ы Ь Э Ю Я ··· а б в г д е ё ж з и й к л м н о п р с т у ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я ··· ₤ € $ ¥ ··· © ℗ ® ™ ℠ ··· ± × ≠ √ ½ ⅓ ⅔ ··· → ← ↔ ↑ ↓ ··· – ··· ~ ° § № ² ³ • ···   () <> {}
Vikivormindus: [] [[]] [[|]] {{}} {{{}}} | ··· [[Kategooria:]] #suuna[[]] {{JÄRJESTA:}} [[Pilt:|pisi|]] <gallery></gallery> <nowiki></nowiki> {{täpsustus}}
Viited: <ref></ref> <ref name=""></ref> <ref name="" /> <references /> {{viited}}
Toimetamise mallid: {{kustutada|}} {{asenda:Toimeta}} {{asenda:Keeletoimeta}} {{asenda:Vikinda}} {{asenda:Vaidlustatud}} {{asenda:NeutraalsusVaidlustatud}} {{asenda:Allikad}} {{asenda:Viitamata}} {{lisa viide}} {{millal}} {{mahakirjutatud|allikas=}} {{asenda:Reklaam}} {{asenda:Pooleli}} {{asenda:Ajakohasta}} {{liita|}} {{oodake}}
Lingid teistesse vikiprojektidesse: {{vikisõnastikus|}} {{commonskat|}}

Kasutusel olevad Vikiandmete olemid:

Creative Commons Attribution 4.0 International: silt (et), silt (en), silt (mul)
Maailmapanga andmebaas: silt (et)
Nauru: võrgukohalink, avaldus (P1082), pealkiri, avaldus (P2046), avaldus (P625), avaldus (P8744), kirjeldus (et)
economy of Nauru: muu (näiteks rööpkujud, olemi olemasolu), avaldus (P2131), avaldus (P2132)

Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:

Mall:Ambox (vaata lähteteksti) (tugevalt kaitstud)
Mall:Category handler (muuda)
Mall:Commons (muuda)
Mall:Commonsi kategooria (muuda)
Mall:Commonskat (muuda)
Mall:CoordinateLINK (muuda)
Mall:CoordinateMAIN (muuda)
Mall:CoordinateWIKIDATA (muuda)
Mall:Coordinate to DMS (muuda)
Mall:Delink (muuda)
Mall:Fix (muuda)
Mall:Fix-span (muuda)
Mall:Fix/category (muuda)
Mall:Infokast (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Infokast/styles.css (muuda)
Mall:Kas (muuda)
Mall:Keeletoimeta (muuda)
Mall:Koord (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Kõdulink (muuda)
Mall:Main other (muuda)
Mall:MuudaVikiandmetes (muuda)
Mall:Navigeerimismall (muuda)
Mall:Navigeerimismall/styles.css (muuda)
Mall:Netiviide (muuda)
Mall:Okeaaniariigid (muuda)
Mall:Rahvaste Ühendus (muuda)
Mall:Riigi andmed Nauru (muuda)
Mall:Riik (muuda)
Mall:Riik/lipp (muuda)
Mall:See artikkel (muuda)
Mall:Sõsarprojekt (muuda)
Mall:Vaata (muuda)
Mall:Viited (vaata lähteteksti) (poolkaitstud)
Mall:Vikisõnaraamatus (muuda)
Mall:Vikisõnastikus (muuda)
Mall:Wikidata (muuda)
Mall:· (muuda)
Mall:Äärekast (muuda)
Moodul:Arguments (muuda)
Moodul:Category handler (muuda)
Moodul:Category handler/blacklist (muuda)
Moodul:Category handler/config (muuda)
Moodul:Category handler/data (muuda)
Moodul:Category handler/shared (muuda)
Moodul:Check for unknown parameters (muuda)
Moodul:Citation/CS1 (muuda)
Moodul:Citation/CS1/COinS (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Configuration (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Date validation (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Identifiers (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Utilities (muuda)
Moodul:Citation/CS1/Whitelist (muuda)
Moodul:Citation/CS1/styles.css (muuda)
Moodul:DecodeEncode (muuda)
Moodul:Delink (muuda)
Moodul:EditAtWikidata (muuda)
Moodul:Infobox (muuda)
Moodul:Koord (muuda)
Moodul:Message box (muuda)
Moodul:Message box/configuration (muuda)
Moodul:Message box/styles.css (muuda)
Moodul:Namespace detect/config (muuda)
Moodul:Namespace detect/data (muuda)
Moodul:Navbar (muuda)
Moodul:Side box (muuda)
Moodul:Side box/styles.css (muuda)
Moodul:Unsubst (muuda)
Moodul:Wd (muuda)
Moodul:Wd/i18n (muuda)
Moodul:Wikibase (muuda)
Moodul:Wikidata (muuda)
Moodul:Yesno (muuda)

See lehekülg kuulub 8 peidetud kategooriasse:

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nauru"

@@ 93. rida: / 93. rida: @@
 Nauru on korallilubjakivisaar. [[Kesklava]] serv koosneb korallilubjakivist, lava ise peamiselt fosfaate sisaldavatest kivimitest. Saart ümbritsev rifiplatvorm pärineb [[Tertsiaar]]ist.
-Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. [[Paleogeen]]is oli laguuni põhi 60 meetrit praegusest merepinnast madalamal. [[Miotseen]]is tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 meetrit kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef, (praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes). Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 meetri merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb [[Buada laguun]].
+Saare tekkelugu esitatakse tavaliselt järgmiselt. [[Paleogeen]]is oli laguuni põhi 60 meetrit praeguses merepinnast madalamal. [[Miotseen]]is tõusis atoll järsult, nii et laguuni põhi oli praegusest merepinnast 10 meetrit kõrgemal. Tõenäoliselt leidis sel ajal saare pinnal aset tugev erosioon, mille tõttu kujunes karstireljeef, (praegused kivimoodustised endistes fosforiidikaevandustes). Seejärel jäi saar pikemaks ajaks vee alla ning moodustus madala veega laguun. Rifilubjakivi sakkide vahelistesse nõgudesse ja õõnsustesse settisid fosforirikkad setted. Setetes sisalduvad karbonaadid lagunesid ja setted rikastusid fosforiühenditega. Seejärel saar tõusis pikka aega. Varasema laguuni põhi tõusis veest välja ning saarele ilmusid taimed. Praegu on saare siseosa üle 20 meetri merepinnast kõrgemal, välja arvatud lohk, milles asetseb [[Buada laguun]].
 Nauru fosforiit on guaano ehk tekkinud lindude väljaheidetest. Kergesti lahustuva lubjakivi murenemisel tekkisid pinna peal sügavad lehtrid ja teravad koonused, mis on lindudele ideaalsed pesapaigad. Sadade tuhandete aastate jooksul kuhjusid lehtritesse miljonite merelindude väljaheited ning katsid meetri paksuselt peaaegu kogu saare. See [[guaano]] muutus aja jooksul ilmastiku toimel väga puhtaks [[kaltsiumfosfaat|kaltsiumfosfaadiks]]. Kivim sisaldab kohati üle 90% puhast fosfaati.