Jakov Sverdlov

Sündis Nižni Novgorodi linnas paljulapselises juudist käsitöölise- graveerija perekonnas, ema oli koduperenaine. Peres oli kuus last: kaks tütart (Sofia ja Saara) ja neli poega (Zinovi, Jakov, Veniamin ja Lev). Vanem vend Lev Peškov (1884—1966), emigreerus Prantsusmaale ning teenis Prantsuse Võõrleegionis, korpusekindrali auastmeni. Teine vend - Veniamin Sverdlov (1887—1938), emigreerus Ameerikasse ja avas seal panga, tuli peale Oktoobrirevolutsiooni tagasi Venemaale ning määrati Teedeministriks.

Jakov Sverdlov lõpetas gümnaasiumi 4 klassi ning õppis edasi apteekriks.

1901. aastal liitus Nižni Novgorodis VSDTP ning peale selle lõhenemist VSDT(b)Pga, ning hakkas professionaalseks revolutsionäöriks-tegeles agitatsiooniga Kostromas, Kaasanis, Jekaterinburgis ning kuulus Jekaterinburgi ja Uraali VSDT(b)P komiteedesse.

1905. aasta revolutsiooni ajal saadeti VSDT(b)P poolt septembrikuus 20. aastasena VSDT(b)P Keskkomitee esindajana Uraali (suur tööstuspiirkond-Jekaterinburg) organiseerima revolutsioonilist liikumist.

Oktoobrikuus 1905. moodustas ja juhtis Jekaterinburgi Tööliste Saadikute Nõukogu.

Korduvalt arreteeriti, mõisteti vangi ja saadeti asumisele. 1910. aastal viibis asumisel Narõmil, kust põgenes ja oli lühikest aega Jossif Stalini asemel Pravda toimetaja ning koopteeriti VSDT(b)P KK Vene Büroosse.

5. mail 1911 mõisteti Sverdlov aga 4 aastaks asumisele Narõmi kraisse Tomski kubermangu, kus ta viibis koos Jossif Staliniga, kes põgenes asumistelt augustikuus ning seejärel põgenes ka asumistelt 1912. aasta detsembrikuus Sverdlov. 1913. aastal püüti aga Peterburi ohranka salajase kaastöölise Roman Malinovski info alusel põgenenud Sverdlov ja Stalin Peterburis kinni ja saadeti uuele asumisele Krasnojarski kubermangu Turuhanskisse, kus viibisid kuni veebruarirevolutsioonini.

Peale märtsis 1917. toimunud VSDT(b)P VII Konverentsi, valiti VSDT(b)P Keskkomiteesse ja asus juhtima VSDT(b)P KK Sekretariaati. Peale Lenini varjumist Razlivi ja Soome-oli tema ja VSDT(b)P Keskkomitee kontaktisikuks.

Lenini äraolekul oli faktiliseks VSDTP tegevuse juhiks võimuhaaramise ettevalmistamisel Petrogradis ja Venemaal.

10. oktoobrist 1917.aastal oli ta Petrogradi Sõja-Revolutsioonikeskuse esimees, kes moodustas Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee, mis viis läbi Oktoobrirevolutsiooni Petrogradis.

  Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon

8. novembril 1917. valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;

Peale Brest-Litovski rahuläbirääkimiste ebaõnnestumist Lev Trotski poolt alanud saksa vägede pealetungi Petrogradile, nimetati jaanuaris 1918 Petrogradi Revolutsioonilise kaitse komitee esimeheks.

13. jaanuarist 1918 peale Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ühendamist oli (ВЦИК РСКД) Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;

Sverdlov oli kaesinese bolševistliku Nõukogude Põhiseaduse väljatöötamiskomisjoni esimees, tema poolt ettevalmistatud Vene NSFV Konstitsioon, kuulutas proletariaadi diktatuuri riigivalitsemise põhialusena.

20. mail 1918 Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungil, kuulutas Sverdlov välja riikliku poliitika külakehvikute ja kulakute vaheliste vastuolude ärakasutamiseks ning kasakatevastase repressiivpoliitika elluviimiseks. Riiklikud repressioonid olid reaktsioon toidurekvireerimisaktsioonidele vastuhakanud talupoegadele ülestõusudele ning vastuhakkudele toitlustussalkadele.

Peale 30. augustil 1918 Leninile toime pandud atendaadikatset kuulutas Sverdlov 2. septembril 1918 välja riikliku Punase terrori, kõigile Revolutsiooni vastastele. Samas püüdis Sverdlov ka haarata Lenini raviperioodil valitsevat kohta Nõukogude riigiaparaadis- olles Kesktäitevkomitee (kõrgeima rahvaesindusorgani) ja VSDT(b)P KK Sekretariaadi juhina oli ta ka tegelik Nõukogude Venemaa juht, asudes Vladimir Uljanovi kabinetis, allkirjastades väljaantuavaid seadusandlikke akte ning juhendades Rahvakomissaride Nõukogu istungeid.

Peale sisepoliitiliste ambitsioonide elluviimist, valmistas ning viis läbi Sverdlov ette ka I Kommunistliku Internatsionaali Kongressi.

• 10. oktoober 1917 Petrogradi Sõja-Revolutsioonikeskuse esimees, kes moodustas Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee, mis viis läbi Oktoobrirevolutsiooni
• 8. november 1917- Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;
• jaanuaris 1918 Petrogradi Revolutsioonilise kaitse komitee esimees
• 13. jaanuarist 1918 Tööliste, Soldatide ja Talupoegade Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees;