William Vallutaja
See artikkel räägib Inglismaa kuningast, teiste William I nimeliste kohta vaata: William I (täpsustus). |
William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja sai 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks (William I nime all).
William Vallutaja | |
---|---|
William I Bayeux' vaibal | |
Inglismaa kuningas | |
Ametiaeg 25. detsember 1066 – 9. september 1087 | |
Eelnev | Edgar Ætheling |
Järgnev | William II |
Normandia hertsog | |
Ametiaeg 3. juuli 1035 – 9. september 1087 | |
Eelnev | Robert I |
Järgnev | Robert II |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
umbes 1028 Falaise, Normandia hertsogkond |
Surmaaeg |
9. september 1087 Rouen, Normandia hertsogkond |
Abikaasa | Flandria Matilda |
Vanemad |
Robert I Herleva |
Lapsed |
Robert II William II Adela Henry I jt |
Sugulased | Normannid |
Normandia valitsemine
muudaGuillaume sai Normandia hertsogiks (1035–1087) (valitsejanimega Guillaume II) seitsmeaastaselt, pärast isa Robert I surma 1035. aastal. Alaealise Guillaume'i võimualasid püüdsid haarata tema vastased, kuid ta suutis võimul püsida Prantsuse kuninga Henri I abiga. Valitsemisajal Normandia hertsogina toetus Guillaume emapoolsete poolvendadele Odole ja Robertile; Odo oli Bayeux' piiskop ja Robert oli Mortaini krahv.
1053. aastal abiellus Normandia hertsog Guillaume II Flandria krahvi (1037–1067) Balduin V ja Adela (kes oli Prantsusmaa kuninga (972–1031) Robert II Vaga tütar) Flandria Matildaga; laulatus toimus ajaloolises Eu linnas Normandias.
Normandiast lahkumise ja Inglismaa valitsemise ajal määras ta Normandia valitsejaks oma poja Robert Curthose ja regendiks Matilda.
Inglismaa vallutamine ja valitsemine
muudaPärast Inglismaa lastetu kuninga Edward Usutunnistaja surma (1066) oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Williami nõue tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli viimase kuninga Edwardi ema ja Inglismaa kuninga (978–1013, 1014–1016) Ethelred II teine abikaasa. William väitis ka, et Edward oli palju aastaid veetnud Normandias ajal, mil Inglismaa oli Taani kuninga poolt okupeeritud ja seda valitses Taani ja Norra kuningas Knud Suur, mistõttu Edward olevat ta nimetanud oma pärijaks, kui William teda 1052 Londonis külastas. Lisaks väitis William, et 1064 oli Harold oli talle truudust vandunud, kui William oli ta laevahukust päästnud. Koos olid nad sõjas võitnud Bretagne'i hertsogit Conan II. Sel puhul olevat William Haroldi rüütliks löönud ja Harold olevat talle pühaku säilmete kohal truudust vandunud.
Sellegipoolest kroonis peapiiskop Aldred 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks.
Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja ise hukkus. Siis saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II ja suur osa anglosaksi ülikuid hukkusid. Edward Usutunnistajal oli alaealine troonipärija Edgar Ætheling ja Haroldil mitu poega, kuid William krooniti 25. detsembril 1066 Inglismaa kuningaks, nii et ülejäänud trooninõudlejad pidid põgenema.
1077. aastal alustas Williami ja Matilda vanem poeg Robert Curthose edutut mässu Normandias, mille William maha surus.
William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ning lasi koostada viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat. Normanni vallutuse ja Inglismaa üle kontrolli kehtestamise käigus, 1078. aastal ehitati ka Londonisse, Thamesi äärde Toweri kindluse White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud.
William I suri hobuse seljast kukkumisel saadud vigastuste tõttu.
Ühtki autentset portreed temast pole leitud. Sellegipoolest on kaasaegsed tema välimust sõnades kirjeldanud. Tal olevat olnud märkimisväärselt tugevad käed, nii et ta suutnud galopeerival hobusel ratsutades vibu lasta. Tal olnud muljetavaldav välimus ja alati raevukas ilme. Tema tervis oli kuni surmani suurepärane, kuid hilisemas elus muutus ta väga paksuks, nii et Prantsusmaa kuninga Philippe I sõnul olevat ta välja näinud nagu rase naine. Williami ainsa säilinud luu, reieluu uurimise põhjal on järeldatud, et ta oli 178 cm pikk, umbes 5 cm pikem tolle aja keskmisest.
Isiklikku ja järglased
muudaTa rääkis prantsuse keelt ega õppinud rääkima inglise keelt, kuigi sai Inglismaa kuningaks.[1] 300 aasta jooksul rääkisid Inglismaa kuningad vaid prantsuse keelt.[2]
1053. aastal abiellus William Vallutaja Flandria krahvi (1037–1067) Balduin V ja Adela (kes oli Prantsusmaa kuninga (972–1031) Robert II Vaga tütar) Flandria Matildaga ning laulatus toimus ajaloolises Eu linnas Normandias. Flandria Matilda olid Williamil järglased:
- Robert Curthose (sündinud ajavahemikus 1051–1054, surnud 10. veebruaril 1134), Normandia hertsog
- William II Rufus (umbes 1056 – 2. august 1100), Inglismaa kuningas (1087–1100)
- Adela (sündinud vahemikus 1062–1067; surnud 8. märtsil 1137?), abielus Blois' krahv Stepheniga ning nende poeg Stephen oli Normandia hertsog (1135–1154) ja Inglismaa kuningas (1135–1154)
- Henry (1068/1069 – 1. detsember 1135), Inglismaa kuningas (1100–1135)
Lisaks oli Williamil mitme armukesega veel lapsi.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: William Vallutaja |
Viited
muudaEelnev Robert I |
Normandia hertsog 1035–1087 |
Järgnev Robert II |
Eelnev Edgar Ætheling |
Inglismaa kuningas 1066–1087 |
Järgnev William II |