Victoria (Suurbritannia kuninganna)

 

 

  Pikemalt artiklis Victoria ajastu

Victoria sai kuningaks 20. juunil 1837 peale senise kuninga, onu William IV surma, kellel ei olnud legitiimseid järglasi. Kuu aega enne tema surma sai Victoria 18-aastaseks, mistõttu ei olnud regenti vaja. Alates 1714. aastast oli Suurbritannia olnud personaalunioonis Hannoveri kuningriigiga, kuid Hannoveri trooni pärija võis olla ainult meessoost. Seega lõppes personaalunioon, ning Hannoveri kuningaks sai hoopis Victoria teine onu Ernst August I.

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See ajastu järgnes valgustusajastule ja pakatas tööstusrevolutsioonidest ning andis kuju uuele, pulseerivale Atlandi-ülesele maailmale. Selle jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteed, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.

Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle kuue miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Kord moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgenevad iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.

Sajandi lõppedes võtsid esilekerkivad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailma juhtriigi tiitli üle. Euroopas tõusis Suurbritannia kõrvale veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ja ehitati üles vägevat sõjaväge. Sellist olukorda, üksteisemõistmatust ja hõõrumist Euroopa impeeriumide vahel peetakse maailmasõja alguse peamiseks ajendiks.

Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.

Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert. Neil oli üheksa last:

• Victoria, kuninglik printsess (1840–1901)
• Albert Edward, kuningas Edward VII (1841–1910)
• Alice, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878)
• Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog (1844–1900)
• Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess (1846–1923)
• Louise, Argylli hertsoginna (1848–1939)
• Arthur, Connaughti hertsog (1850–1942)
• Leopold, Albany hertsog (1853–1884)
• Beatrice, Henry of Battenbergi printsess (1857–1944)

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus Victoria endasse ja teda hakati kutsuma Windsori lohutamatuks leseks.

Lapselapsi sündis kokku 48.

Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.

Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning need lasti peaaegu viimseni hävitada.

Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ja puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.

 

Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.

• Belle époque
• Kullatud ajastu

• Andrew Norman Wilson, "Kuninganna Victoria" (tõlkinud Kalev Lattik, Tallinn, Varrak, 2016) ISBN 9789985337196

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Victoria