Ungari keel

Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.

• a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö ő p q r s sz t ty u ú ü ű v w x y z zs
• A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V W X Y Z ZS

Hääldused:

• á hääldatakse nagu ä
• cs hääldatakse nagu tš
• dzs hääldatakse nagu sõnas džihaad
• e on tavaliselt nagu eesti keele e, aga mõnikord läheneb häälduselt ä-le (sarnane läti keele pika ē-ga näiteks sõnas cilvēki), tõenäoliselt vokaalharmoonia tõttu: jelképes ~ jälkiipeš, lehetünk ~ lähätüünk
• é hääldatakse mõnikord nagu pikk ee (férviak), mõnikord pikk ii (felveték), mõnikord ie (eziert)
• gy hääldatakse kõrge d-na (sarnane läti keele ģ-le, nagu sõnas ģimene), y jääb kuuldamatuks. Eestlase kõrvale kõlab see kas dj (magyar ~ madjar) või d (hogy, egy)
• í on pikk ii
• j on sama mis eesti keeles
• ly on häälduselt sama mis j, kuid ajaloolistel põhjustel kasutatakse seda teatud sõnades. Ungari keele grammatikaraamatutes pühendatakse sellele, millistes sõnades seda häälikut kasutada, tavaliselt terve eraldi peatükk.
• ny on kõrge n, kõlab nagu nj, või läti keele ņ
• ó on pikk oo
• ö on ö
• ő on pikk öö
• q kõlab nagu eesti keele q
• s hääldatakse nagu eesti keele š. Intuitiivselt tuleb sellega harjuda, et s kirjutamiseks kasutatakse hoopis ühendit sz
• sz hääldatakse peaaegu nagu eesti keeles, s, vahel on kergelt aimatav z lõpus, näiteks sõnas köszönöm (aitäh)
• ty on kõrge t
• y esineb eraldi häälikuna ainult vanades perekonnanimedes, kus seda hääldatakse nagu i (nt. Eszterházy). Väljaspool seda esineb see ainult ühendites gy, ly, ny, ty, teenides seal pehmendusmärgina, mida eraldi välja ei loeta.
• z hääldatakse nagu eesti keele z
• zs hääldatakse nagu š

Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashäälikuid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R, V), puuduvad aga diftongid. Ungari keeles esineb vokaalharmoonia.

Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 käänet). Omandusliidete süsteem on keeruline. Tegusõna pööramine võib olla määramata või määratud. Kasutatakse ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt teistest soome-ugri keeltest esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel egy ja määratud artikkel a või az).

Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist, kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa, 5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused taandumas.^[3]

• ad – andma
• aggódik 'muretsema' – hanguma (ebakindel)
• agy – aju
• alá, alatt – alla, all
• ár 'hind', áru 'kaup' – aru, arv, arvama (indoiraani laen)
• aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' – aas (ebakindel)
• csomó – sõlm
• csorog 'tilkuma, voolama' – soru 'ebakindel'
• egy – üks (ebakindel)
• éj – öö
• él – elama
• elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' – esi, ees, ette
• eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' – ema
• emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' – imema
• ének 'laul' – hääl (ebakindel)
• és 'ja' – ise (ebakindel)
• év 'aasta' – iga, iial, ikka
• ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin' – et, emb- (ebakindel), iga (ebakindel)
• fa – puu
• falat – pala (tükk)
• fészek – pesa
• gyakori 'sage' – jõuk
• gyalog 'jalgsi' – jalg
• hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma' – kaduma
• hal – kala
• háló 'võrk' – kale 'paadi järel veetav võrkkott' (ebakindel)
• ház 'maja' – kodu, koda
• így – nii
• íny 'ige; suulagi; maitse' – ige (ebakindel)
• is 'ka' – ise (ebakindel)
• iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' – ise (ebakindel)
• iszik – jooma
• ívik 'kudema' – jooksma (ebakindel)
• íz 'liige' – jäse (ebakindel)
• izé – asi (ebakindel)
• játszik 'mängima', játék 'mäng' – jutt, ütlema (ebakindel)
• jég – jää
• jel 'märk', jegy 'märk' – jälg (ebakindel)
• jó (kohanimedes) – jõgi
• jut – juhtuma
• kér (paluma, küsima) – kerjama
• két, kettő – kaks
• ki – kes
• kő, köv- – kivi
• könyök – küünarnukk
• lel – leidma
• lök – lükkama
• megy/menni – minema
• meny – minia
• méreg – mürk
• méz – mesi
• mi – mis
• mos – mõskma (pesema)
• -nek, -nak '-le' – nemad (ebakindel)
• név – nimi
• néz – näge-
• nyíl – nool
• nő – naine
• old 'lahti siduma' – avama
• orvos 'arst' – arp (ebakindel)
• öv – vöö, rihm
• ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' – isa
• savanyú – hapu (ebakindel)
• -ség, -ság '-us' – hing (ebakindel)
• sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' – hubane
• szarv – sarv
• szem – silm
• szív – süda
• tél – talv
• tesz/tenni – tegema
• tud – teadma, tundma
• tő – tüvi
• új – uus
• vaj – või
• vér – veri
• visz – viima
• vő – väimees

• Hungaroloogia
• Ungari Kultuuriselts
• Az zenth Paal leueley magyar nyeluen

• László Keresztes. Praktiline ungari keele grammatika, Debrecen. ISBN 963-472-177-X
• Ungari-eesti sõnaraamat
• Ungari nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus
• Johanna Laakso. Brave new linguistics. Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014.