Tsunft

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk-järgult tsunftikord. Selle, ja vabrikutööstuse arengu, tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond ja tema institutsioonid (ametiühingud) nägi käsitöölistes konkurenti, nende mõjul võeti vastu iseseisvatele käsitöölistele kahjulikke sotsiaalseadusi. Käsitöölised hakkasid uuesti organiseeruma pärast 1868. aastat, mil Austrias asutati esimene käsitööstuskoda. Samal ajal hakati ka väärtustama käsitöötooteid kui midagi aristokraatset ja hinnalist (vastandina vabrikutoodetele), Inglismaal tekkis Arts and Crafts Movement.

Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal.

• Käsitööstuskoda
• Gild