Toulouse

Toulouse (Tolosa) oli tähtis Gallia linn. 106 eKr vallutasid selle roomlased.

Aastatel 419–507 oli läänegootide Tolosa kuningriigi pealinn. Läänegoodid oli jõud Lääne-Euroopas 5.–7. sajandini, kui roomlased oma riigi üle kontrolli kaotasid. Vastuseks vandaalide, alaanid ja sueebide sissetungile Rooma Hispaaniasse aastal 409 värbas Lääne-Rooma keisririigi keiser Honorius läänegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma läänegootidest föderaate, andes neile maad Gallia Aquitanias (mis ulatus Püreneedest Garonne'i jõeni), kuhu asuda. Asustus moodustas tulevase läänegootide kuningriigi tuuma, mis lõpuks laienes üle Püreneede ja Pürenee poolsaarele.

Frangi riigis, Merovingide ajal valitses Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest koosnevat Toulouse'i krahvkonda Toulouse'i krahv. Umbes aastal 628 asutas Dagobert I Akvitaania kuningriigi oma vennale Charibert I-le, kes valis Toulouse'i oma pealinnaks. Toulouse'i ajalugu algab uuesti aastal 780 või 781, kui Karl Suur nimetas oma poja Ludwig Vaga Akvitaania kuningaks Toulouse'iga kui pealinnaga. Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga ja tema laste kehvadel päevadel kannatas Toulouse sarnaselt ülejäänud Lääne-Euroopaga. Seda piiras aastal 844 Charles II Paljaspea ja selle võtsid neli aastat hiljem normannid, kes seilasid aastal 843 Garonne'i pidi üles kuni linna müürideni. Umbes aastal 852 järgnes Quercy krahv Raymond I oma vennale Frédolonile kui Toulouse'i ja Rouergue krahv; temast alates on kõik hilisemad Toulouse'i krahvid nende järglased. Raymond I lapselapsed jagasid oma vanemate valdused; nendest Raymond II sai Toulouse'i krahviks ja Ermengaud Rouergue krahviks, kui Septimaania, Quercy ja Albi pärilikud tiitlid olid nende ühisvalduses. Raymond II pojapoeg Guillaume III abiellus Provence'i Emmaga ja andis osa sellest oma nooremale pojale Bertrand I de Forcalquierile. Guillaume'i vanem poeg Pons sai kaks last, kellest Guillaume IV oli oma isa järglane Toulouse'is, Albis ja Quercy's; samas noorem, Raymond IV, tegi ennast Rouergue krahvide tohutute valduste isandaks, abiellus oma nõo, Provence'i pärijannaga, ja umbes aastal 1085 hakkas valitsema oma vanema venna tohutuid valdusi, kes oli veel elus. Pärilikud Toulouse'i krahvid valitsesid Toulouse'i linna ja seda ümbritsevat krahvkonda 9. sajandi lõpust kuni aastani 1271. Krahvid ja teised perekonna liikmed olid erinevatel aegadel ka Quercy, Rouergue'i, Albi ja Nîmes'i krahvid ning Gootia ja Provence'i markiid. Sellest ajast alates olid Toulouse'i krahvid suurimad isandad Lõuna-Prantsusmaal.

Keskajal oli Toulouse ajaloolise Oksitaania piirkonna pealinn. 12. sajandil oli linn katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise albilaste ehk katarite keskus.

Peamised tööstusharud on lennuki- ja masinatööstus. Linnas toodeti Concorde'i lennukeid, tänapäeval koostatakse seal Airbusi lennukeid.

Linnas on kolm ülikooli, kus õpib kokku umbes 95 000 üliõpilast. Ülikool asutati 1229. aastal, 1969. aastal jagati kolmeks: Toulouse'i I ülikool, Toulouse-Le Mirail' ülikool ja Paul Sabatieri ülikool (vastavalt sotsiaal-, humanitaar- ja loodusteadused).

Toulouse'is annavad haridust ka École nationale de l'aviation civile ja Institut polytechnique des sciences avancées ja Toulouse Business School ja Toulouse School of Economics.

Linna jalgpalliklubi Toulouse FC mängib Prantsusmaa esiliigas.

Cité de l'espace on kosmoseuuringuid ja Aeroscopia lennundust käsitlev muuseum.

• Louis Aliot (1969–), prantsusmaa poliitik

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Toulouse

• Toulouse'i koduleht