Taavet

See artikkel räägib Iisraeli kuningast; Michelangelo skulptuuri kohta vaata artiklit Taavet (Michelangelo); eesnime kohta vaata artiklit Taavet (eesnimi)

Taavet (heebrea דָּוִד David) (u 1004-965 e.m.a) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke "suur"riik. Taaveti järeltulijad valitsesid Jeruusalemmas üle 400 aasta.

Taavet näitab Koljati pead. (Gustave Doré illustratsioon)

Taaveti vallutused ja monarhia kindlustamine

Taavet valitses pärast kuningas Sauli surma Juudamaa üle ja sai pärast põhjapoolseid hõime valitsenud Iiboseti surma kogu Iisraeli kuningaks. Ta kindlustas oma kuningavõimu ning riigi, mis hõlmas kogu Palestiinat ning ulatus Lõuna-Süüriasse.

Ta allutas vilistid, alistas Jordanitaguse Ammoni, Moabi ja Edomi. Muutis oma pealinnaks Jeruusalemma ja määras asevalitseja Damaskusesse. Kuningas Taavetiga saavutas Iisrael poliitilise sõltumatuse, edenes kaubandus ning arendas haridust. Tema ajal viidi seaduselaegas Jeruusalemma.

Taavet Vanas Testamendis

Taavet on Vanas Testamendis üks kesksemaid kujusid.