Tantsuline liikumine

Mõiste „tantsuline liikumine“ kajastub eelkõige riiklikus kehalise kasvatuse õppekavas. 2009. aastal läbis senine kehalise kasvatuse õppekava uuenduskuuri ning seni õppekavas esinenud rütmika tegi läbi muutuse tantsuõpetuseks kujunemise suunas. Selleks, et kehalise kasvatuse õpetajaid mitte liialt kohutada, otsustati väga konkreetse mõiste „tants“ asemel käiku võtta laiema tähendusega "tantsuline liikumine".

Üldisemalt on tantsuline liikumine siiski osa tantsust, olles selle vabam väljendusvorm ehk tantsuline liikumine ei seostu ühegi kindla stiili või žanriga. Samuti ei ole tegu fikseeritud koreograafiaga vaid pigem just vaba liikumisega vabas vormis enese väljendamiseks.

Tantsu ajaloo alguseks võib pidada juba ammustest aegadest pärit rituaale, kus tantsulisel liikumisel oli suur osa. Tants oli rituaali osadeks nii vanas Egiptuses, Vana-Roomas kui ka India templites, esinedes seal mitte niivõrd tänapäevase koreograafia, vaid liikumisena, mis kandis edasi teist tähendust ning dünaamikat kui igapäevased tegevused ning sellest tingitud liikumine.^[1] Tänapäeval läänemaailmas tuntud tantsustiilide alguseks on aga 16. sajandi Prantsusmaa, kus Louis XIV õukonnas pandi algus balletile. Tollele tehnikale tuginedes või sellele vastandudes kujunesid ka ülejäänud tantsustiilid, mida praegusel ajal paljugi harrastatakse, hiphopist ja showst kaasaegse tantsuni välja.^[2]

Tantsulise liikumise enda ajalugu võib vaadelda kahest küljest. Ühelt poolt on see midagi, mis on olemas olnud aegade algusest saadik, väljendudes rituaalides. Teises kontekstis on väljend aga vaid kümmekond aastat vana, tekkides 2008. aastal koos kehalise kasvatuse õppekava muutustega asendades tantsuõppe mõistet. Eesmärk tookorral vähendada kehalise kasvatuse õpetajates pinget ning hirmu tantsu õpetamise suunas.

Tantsul mõistena on väga erinevaid väljundeid ja suundi. Tantsuks võib pidada üldiselt liikumist, rütmistatud liikumist, liikumist muusika saatel, kindlat koreograafiat, kompositsiooni jne. Enamasti mõistetakse tantsu kui koreograafiat. Koreograafia on tantsu loomise kunst, liikumise kogumine ja organiseerimine teatud joonisesse ja järjestusse^[3]. Tantsulise liikumise eesmärk on saada teadlikuks oma kehast, tants on liikumine loovas, loomingulises ja mõtestatud tegevuses^[4] (Sööt). Tantsulise liikumise eesmärk on seega pigem tegeleda oma kehaga ja võimalus end väljendada liikumise keeles vabas vormis ilma, et tulemiks peaks olema mingit moodi organiseeritud liikumine nagu seda on koreograafia puhul.