Täiskuu

Täiskuu, kui üks eredaim ja suurim objekt, mida taevas on regulaarselt näha (peale päikese), on jätnud jälje usundites ja legendides mitmetes kultuurides. Läbi ajaloo on paljud kultuurid ja tsivilisatsioonid kasutanud kuu faase mööduva aja jälgimiseks. Täiskuu on olnud oluline navigeerimise abivahend meresõitjatele ja kaluritele ning see on mõjutanud ka põllumajanduslikke tegevusi, näiteks põllumajanduse kalendreid ja saagikoristusaegu. Hinduismis tähistatakse täiskuu päevi ehk Purnima’t sageli paastumisega. Budismis on täiskuud olnud ajalooliselt olulised ning täiskuu rituaalid on levinud uuspaganlikus ehk taarausus ja sarnastes liikumistes. ^[1]

India nõiduse praktikud ohverdavad täiskuu päeval võimu saavutamiseks loomi. Keldi mütoloogias sümboliseerib täiskuu jumalanna Cerridwen’it, kes esindab teadmiste katelt. Asteekide mütoloogias sümboliseerib täiskuu ohverdust. ^[3]

Kunagi usuti Euroopas, et täiskuu tekitas kontrollimatut käitumist, mida tunti kui „kuu hulluse efektiks“, ning see inspireeris lugusid libahuntidest ja teistest olenditest, mille katalüsaator oli just täiskuu valgus. Tänapäeval seostatakse täiskuud ikka veel ebastabiilse käitumise ja kuritegevuse suurenemisega. ^[1]

Kuigi eriti tervishoiutöötajate ja politseinike seas väidetavalt on levinud usk, et kuufaasid mõjutavad inimesi, ei toetu see usk empiirilistele tõenditele. ^[4]

Erinevates Põhja-Ameerika indiaani kultuurides nimetati täiskuusid sageli vastavalt aastaajale ja loomade käitumisele, suunates nende tegevusi ja traditsioone. Kuunimede arv erineb pisut hõimult hõimule, kuid paljude järgi on kas 12 või 13 täiskuud. Need nimed võtsid seejärel omaks koloniaalameeriklased ja läbi selle on need võetud omaks ka praeguses kultuuriruumis. Allpool on mõningad alternatiivid koos iga kuu populaarsema täiskuunimega.

Jaanuari täiskuu on oma nime saanud näljaste huntide ulgumise järgi, mil nad ilmuvad asulate juurde toitu otsima. Selle kuu täiskuud nimetatakse ka vanakuuks ja jääkuuks.

Veebruarile iseloomulik lumine ja külm ilm Põhja-Ameerikas on määranud sellele täiskuule nime – lumekuu. Teised levinud nimed on tormikuu ja näljakuu.

Talve viimast täiskuud kutsusid indiaanlased ussikuuks ussi jälgede järgi, mis ilmusid äsja sulanud pinnasesse. Teised nimetused on ka surmakuu, koorikukuu ja mahlakuu vahtramahla tilkumise järgi.

Põhja-Ameerika põlisrahvad nimetavad aprilli täiskuud roosakuuks ühe spetsiifilise varajaselt õitseva metslille liigi järgi. Teistes kultuurides kutsutakse seda kuud idaneva rohu kuuks, munakuuks ja kalakuuks.

Paljud kultuurid nimetavad mai täiskuud lillekuuks tänu, kevade lõpus aset võtab rikkalikule õitsemisele. Teised nimetused on jänesekuu, teravilja külvamise kuu ja piimakuu.

Põhja-Ameerikas valmisid selleks ajaks maasikad, mis andis ka sellele täiskuule oma nime. Eurooplased on sellele täiskuule andnud nimeks ka roosikuu, samas kui teised kultuurid nimetasid seda kuumaks kuuks, sest siis saabus suvekuumus.

Isashirved, kes igal aastal vahetavad oma sarvi, hakkavad neid juulis uuesti kasvatama, mistõttu indiaanlased nimetavad juuli täiskuud just nii. Mõned rahvad nimetavad seda kuud ka äikesekuuks suvesadude ja äikese müristamise tõttu. Teised nimetused on heinakuu, juulikoristuskuu.

Põhja-Ameerika kalastavate hõimude sõnul kutsuti augusti täiskuud tuurakuuks, kuna tuurakala liik hakkas sel ajal arvukalt ilmuma. Seda on nimetatud ka rohelise maisi kuuks, viljakuuks ja punaseks kuuks.

Septembri täiskuud nimetatakse nii, kuna sel ajal korjatakse saaki. Sel ajal näib Kuu eriti hele ja tõuseb vara, võimaldades talunikel jätkata korilustöid ka öistel aegadel. Seda kuud on ka nimetatud odrakuuks ja maisikuuks.

Saagikuu järel tuleb jahimehekuu, eelistatav aeg suvel paksuks söönud hirvede ja rebaste jahtimiseks, kes ei suuda põldudel peituda. Nagu saagikuu, on ka jahimehekuu kaua taevas ja väga ere, võimaldades jahimeestel öösel saaki luurata. Teised nimetused on ka reisikuu ja närtsiva rohu kuu.

Koprakuu nime päritolu üle valitseb erimeelsus. Mõned ütlevad, et see tuleb indiaanlastelt, kes panid novembris kobrastele püüniseid ja varusid külmaks talveks karusnahku, samal ajal kui teised ütlevad, et nimi tuleb kobraste talvetammide ehitamis tegevustest. Teine nimi on härmatiskuu.

Talve saabumisega on saanud detsembri täiskuu nimeks külma kuu. Teised nimetused on ka pika öö kuu ja tammekuu. ^[5]